Udu: erinevus redaktsioonide vahel

* Kummatigi oli [[lumetorm]]i, udu ja [[sõda|sõja]] puhul tegu /---/ [[fakt]]iga, et kõik tundsid ennast võrdsetena. Reeglina on igaüks meist hõivatud omaenda muredest; teised võivad meid sealjuures takistada, tüüdata või siis jääda hoopiski meie poolt tähele panemata. On aga kordi, kus üks ühine tundeelamus mõjutab tervet inimhulka. Kui nii juhtub – isegi kui tundeelamus ei ole meeldiv – , tekitab fakt, et see on ühine, iseäraliku [[õnn]]etunde, mida ei ole võimalik saavutada ühelgi muul teel.

** [[Bertrand Russell]], "Valik esseid", 1994, tõlkinud Erkki Sivonen

 

* Sel ajal, kui inimesed loevad, udutab väljas sadada ning kraadiklaas näitab kaheksa pügalat üle nulli; ja lugeja räägib muide, et [[ajaleht|ajalehed]] aina luiskavad ja ajavad udu, oh neid ja nende ajalehti küll! Seevastu vandumine, ahastamine, needmine, sajatamine, "prrr"-puristamine ja muu maagiline tegevus ilma ei mõjuta.

** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Aedniku jaanuar".

 

* Kui ema oma valge siid[[sall]]i kaelast võtab ja haigele pojale kaela seob, on äkki selge, et ta ei usu poja paranemisse. Või on see etenduse algul antud märk, üks tükk tülli tegelaste kaelas, hiljem kogu perekonda nagunii katvast valgest ja valusast udust.

:Hetketi välgatav [[tõde]] näib torkiva udu hajutavat, aga see on valusamgi kui vale. On üldse võimalik midagi muuta?

* [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus [[Eugene O'Neill]]i "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris)

 

* Öeldu on uduselt üteldud, kuid nii oligi see mõeldud — et udu oleks, mis hajuda saab.

** [[Madis Kõiv]], Was ist des Esten Philosophie, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36859 Akadeemia 1999, 11], lk 2452

 

==Vanasõnad==