Gustav Naan: erinevus redaktsioonide vahel

'''Gustav Naan''' (17. mai 1919, Vladivostok – 12. jaanuar 1994, Tallinn) oli eesti kosmoloog, ajaloolane filosoof.

 

 

* Mina diskussiooni ei karda, ja kui vaja, puistan laiali sada [[Jaan Kaplinski|Kaplinskit]] koos kümne [[Arvo Valton|Valtoni]] ning [[Nigol Andresen|Andreseniga]] pealekauba – sel lihtsal põhjusel, et minu selja taga on tänapäeva teaduse kogu võimsus, aga nende selja taga pole midagi peale [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ning [[väikekodanlane|väikekodanlase]] hirmude ja lootuste pilli järgi tantsiva [[demagoogia]].

** ''Cit. via'': [[Valdur Ohmann]]. [http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_Gustav_TUNA2005_3.pdf Gustav Naani kaebekiri EKP Keskkomiteele]. Tuna 3/2005.

 

* Iga [[võim]]u ainsaks suureks ehk põhiliseks poliitiliseks eesmärgiks on võimul püsimine.

** ''Cit. via'': [[Erast Parmasto]]. "Ühe seenevana elupäevad". Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 292–296.

 

* [[Olevik]] on see koht [[Aeg|ajas]], kus helge [[tulevik]] muutub neetud [[minevik]]uks.

** ''Cit. via'': [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel462_455.html "Minevik, olevik, tulevik"]. Horisont 3/2005

 

* [[Teadlane]] piinleb kogu aeg tahtmise vahel minna hästi kaugele ja kartmise vahel minna liiga kaugele.

** ''Cit. via'': [[Juhan Kivi]]. "Akadeemik Gustav Naan". Horisont 5/1979, lk 6.

 

* Kõiki [[küüditamine|küüditamisi]] ei saa nimetada seadusetuseks. Julgeolekuorganid tegid vigu, kuid eeskätt võitlesid ennastohverdavalt vaenlase vastu.

** EKP Keskkomitee nõupidamisel 22. detsembril 1987

 

* Kõigi aegade massiteadvuse magusamaid uskumusi on, et kõik on võrdsed, kõik suudavad kõike, kompetentsus on rahvavaenlaste väljamõeldis. Hungveipinglus on selle ideoloogia kõige järjekindlam, loogilise lõpuni viidud vorm.

*Rahva toetus (peamiselt passiivne) annab võimule võimaluse suuremal või vähemal määral ignoreerida vaimu uuendusettepanekuid. See ignoreerimine aga viib stagnatsiooninähtustele, mis nii või teisiti riivavad ka rahvahulki, tekitavad nende rahulolematust, ja see sunnib võimu midagi ette võtma. Niisiis, dünaamiline tasakaal: võim ja vaim püüavad mõlemad “rahva tahet” mõjutada, see aga on vastuvõtlikum sellele neist, kelle kahjuks on tasakaalu rikutud.

 

* Kui ma päris ausalt ütlen, olen ma kõige suurema sauna saanud Gustav Naani pärast... Apollo läks Kuule. Kuu peal oli ära käidud, tuldi tagasi... Ja kellaaeg läks täpselt nii, et oleks võinud kuue-seitsme vahel teha erisaate. Augustikuu, vaba aeg, suured ülemused puhkusel, oli ainult programmidirektor Paul Jürjo, väga liberaalne mees, kes ütles: tehke ära, keda sa kutsud? No Naani, ikkagi kosmoloog ja [[Eesti Nõukogude Entsüklopeedia|ENE]] peatoimetaja. Tuligi härra Naan ja teatas külmavereliselt: see on maailma ajaloo esimene kosmoselend. Kuna vastab kolmele tingimusele: ületatud Maa külgetõmbejõu ületamine, orbiidile jõudmine, teise taevakehani jõudmine. Et see on nüüd tehtud. Mul oli oidu kõik see linti võtta. Järgmine päev, mis järgmine, samal õhtul Keskkomitee propagandaosakond helistab: kas Naan tõesti ütles, et ühtegi kosmoselendu pole toimunud? Ütles jah ja põhjendas kah. Lint kohe Valgesse Majja, sealt siis teatati lõpuks, et paar parteiveterani oli nagu pahameelt avaldanud, et riigivastane jutt, aga tegelikult ei ole. Ei, ikka ei ole. Naan oli heas kirjas.

** [[Mati Talvik]], [http://www.ohtuleht.ee/106951/mati-talvik-tammsaare-pargis-raakisin-paari-patikesega "Tammsaare pargis rääkisin paari pätikesega"] Õhtuleht, 26.05.2001

 

* Naanil ei olnud mingeid illusioone nõukogude tegelikkuse kohta.

** [[Jaan Einasto]]. "Tumeda aine lugu". Tartu: Ilmamaa, 2006, lk 224

 

* Naani "aksiomaatika" elu võimalikkusest NSV Liidus, mis tugines [[entroopia]]l, [[Termodünaamika teine seadus|termodünaamika teisel seadusel]] ja süsteemi suletusel ning oli seni töötanud absoluutselt täpselt, ei kehtinud enam pärast [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] langemist ja [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšovi]] uut poliitikat. Tark mees polnud märganud maailma muutumist.

** [[Enn Vetemaa]] [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12517&sess_admin=ddd05c223fdcca5a739b206a50aae37e Nädala juubilar Gustav Naan 90]. Kesknädal, 13.05.2009

 

* Gustav Naan oli terava [[mõistus]]e ja veel teravama ütlemisega ''self made man'', kes parteikarjäärile oli esimesel võimalusel eelistanud palju rahulikumat ja mõnusamat teadlase-elu.

* Kutsusin [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] ekspeditsioonile sõites Naani korduvalt oma kodupaika vaatama tulema, aga sellest ta keeldus ilma pikema põhjenduseta. Miks, see on niisama ebaselge kui ka hulk muid tema elu detaile. Need eestlased, kes [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul NSV Liidus ellu jäeti, olid hiljem reeglina väga head vaikijad.

** [[Erast Parmasto]]. "Ühe seenevana elupäevad". Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 292–296.

 

* Kui hirmus, et inimene, kes oskas sisendavalt kirjutada vaimu üleolekust võimust, kujunes hirmuvalitsuse õigustajaks. Niisugune inimene on näide sellest lõhutud, deformeeritud vaimsusest, mida kujundas stalinistlik antihumanism ja hirmukuulekus.

** [[Hans Trass]]. "Hellrange loodus ja inimene". Tartu: Ilmamaa, 2010, lk 214.

 

* Naani võiks menetleda näiteks kui nõukogulikku [[dändi]]t, sovetlikku [[Dorian Gray]]d. ... Oma hiilgepäevil mõjus akadeemik siinsele intellektuaalsele seltskonnale kui eksootiline ilmutis. ... Dorian Grayd ja ta loojat [[Oscar Wilde|Wilde]]'i võib käsitleda kui [[estetism]]i [[Märter|märtreid]], Naani hävitas [[dogmaatika]] kurijuur. Lisandus isiklik [[edevus]]. Tema lugu võiks menetleda ka kui headuse ja [[pahe]] kahepäisuse ilmnemist inimloomas, vaadelda dr. Jekylli ja mr. Hyde'i [[müsteerium]]i taustal.

** [[Vaapo Vaher]]. [http://www.looming.ee/index2.php?archive_mode=article&articleid=747 "Gustav Naan – sovetlik Dorian Gray"]. Looming 9/2011

 

* ...selliseid literaate ja teadlasi, kes võitlevad [[ebaõiglus]]e vastu, püüavad parandada rahva kombeid, populariseerivad teadust või ajavad lihtsalt ladusat juttu maast ja ilmast, on leidunud igal pool, nii siin- kui sealpool [[La Manche|Inglise kanalit]] ja [[Atlandi ookean]]i. ... Kuigi Eestis seda sõna [intellektuaal] enne 1980. aastate lõppu ei kasutatud, on [[intellektuaal]]i kuju ka siin ju ammu olemas olnud: Gustav Naan, [[Jaan Eilart]], [[Jaan Kaplinski]] või [[Linnar Priimägi]], rääkimata [[Kreutzwald]]ist ja [[Carl Robert Jakobson|Jakobsonist]].

** [[Märt Väljataga]]. (Märt Väljataga, [[Marek Tamm]]. [http://www.looming.ee/2015/04/teekond-kirjasona-vabariigis/ "Teekond Kirjasõna Vabariigis"]. Looming 4/2015.)

 

* Omajagu koomiline oli 1970.–1980. aastatel [[Harald Haberman]]i ja Gustav Naani leppimatu vastuolu. Pealtnäha avaldus see peamiselt üldfilosoofilistes vaadetes – kui seda võib nii nimetada. Naani ajaleheartiklite peale kirjutas Haberman tuliseid ja sõnakaid vastukirjutisi, millega toimetused kimpu jäid. Ei saanud avaldamata jätta, avaldada aga ammugi mitte. Kas tekkisid need vastuolud siis, kui [[Eestlased Venemaal|Venemaa eestlane]] tuli [[juunikommunist]]e välja tõrjuma, või oli mõlemal soov ja lootusi [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia|teaduste akadeemia]] presidendiks saada?

** [[Erast Parmasto]]. "Ühe seenevana elupäevad". Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 290–291.

 

* Gustav Naan oli vastuokslik ja salapärane mees, kes oma eluloo valgeid laike eriti ei kippunud avalikustama. Isegi tema sünnipaiga suhtes pole täit selgust. Kirjanik [[Enn Vetemaa]] väidab, et ametliku biograafia "sündinud Vladivostoki lähedal" tähendab väljarännanud eestlaste küla Liflandijat, sugupuu kaudliini pidi sama külaga seotud [[Arvo Valton]] jälle kinnitab, et ei tähenda. (lk 183)

* Paraku pööras jäärapäine ajalugu iseseisvusmeelsetele pealeloetud manitsussõnad mineviku ülistamisest, mis "on kutsutud õigustama õelust oleviku suhtes ja hirmu tuleviku ees"*, lausuja enda vastu. Saulusest ei saanud [[Paulus]]t, sai hoopis Juudas, kellel "omasid" ühel hetkel polnudki. [[Aleksandr Dugin]]i püha Euraasia ''deržava'' teooria, mis Naanile õlekõrreks sobinuks, jääb juba teise aega. (lk 184; * Gustav Naan, "Ligadi-logadi mõtlemisest ja sõjakast ebakompetentsusest", Rahva Hääl, 03.10.1981)

** [[Arno Oja]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:120528 "Tiigri ratsastamine"], Vikerkaar 7–8/2011, lk 183-187 (Arvustus: Enn Vetemaa, "Gustan Naani hiilgus ja viletsus", Tallinn: Tänapäev, 2011.)

 

== Välislingid ==