Kunstiteos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
2. rida:
==Proosa==
* On tõsi, et kogu Lääne teadvus ja mõtlus kunstist on jäänud piiridesse, mille määras kreeka teooria kunstist kui mimeesist või taasesitusest. Just selle teooria tõttu muutub kunst kui selline - ülema ja enamana üksikutest kunstiteostest - problemaatiliseks ja hakkab kaitset vajama. Ja just kunsti kaitsmine sünnitab veidra nägemuse, kus miski, mida me oleme õppinud nimetama "[[vorm]]iks", lüüakse lahku millestki, mida me oleme õppinud nimetama "sisuks", ning sisu heasoovliku kehtestamise olemuslikuks ja vormi lisanduslikuks. (lk 12)
* Kuigi tegelikud arengud mitmetes kunstides justkui juhiksid meid eemale ideest, et kunstiteos on ennekõike tema sisu, on see idee endiselt erakordselt mõjukas. Minu väitel tuleneb see mõju idee praegusest alalhoidmisest kunstiteoste teatava käsitamisena, mis on sügavalt juurdunud enamikku inimestesse, kes mistahes kunsti tõsiselt suhtuvad. Sisu idee ületähtsustamine käitab nimelt igikestvat ja mitte ealeski teoks saanud ''tõlgendamise'' projekti. Ja vastupidi, just harjumus läheneda kunstiteostele nende ''tõlgendamise'' eesmärgil säilitab kujutelma, et ongi olemas midagi kunstiteose sisu taolist. (lk 13)
* Enamikul nüüdisaegsetel juhtudel osutub tõlgendamine filisterlikuks keeldumiseks kunstiteost rahule jätta. Tõelisel kunstil on võime meid närviliseks teha. Kunstiteose taandamisega tema sisule ja siis tolle tõlgendamisega kunstiteos taltsutatakse. Tõlgendamine muudab kunsti käideldavaks, kuulekaks. (lk 17)
* Tõlgendamine, põhinedes ülimalt kahtlasel teoorial, et kunstiteos on komponeeritud sisuühikutest, vägistab kunsti. See muudab kunsti tarbimisühikuks, et sobitada see [[kategooria]]te mentaalsesse skeemi. (lk 19)
** [[Susan Sontag]], "Tõlgendamise vastu", rmt: Susan Sontag, "Vaikuse esteetika", tlk Berk Vaher, 2002
* Kui [[Hasso Krull|Krull]] muretses selle üle, et [[kriitika]] ei suuda teha vahet kirjanduskeelel ning moraalsel ja poliitilisel keeleregistril, tõmmates kunstiteoseid [[ideoloogia|ideoloogilisele]] liistule, siis nüüd tahan osutada ühele veelgi halvemale tendentsile, mis viimase aja [[ühiskond]]likus diskussioonis on esile kerkinud, aga mida annaks kirjeldada just sama sõnapaari <nowiki>[</nowiki>[[nüansimeel]]e [[kriis]]<nowiki>]</nowiki> abil.
** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016
| |||