Eeva Tikka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
82. rida:
* Korteriperenaine pakkus talle saabumiskohvi. Irja oli väsinud ja vaikne, aga naine seda jutukam, irja sai kuulda, et ta on apteekrilesk ja et tal oli möödunud talvel olnud infarkt, seepärast ta ei tahtnud lisamuresid, näiteks see üüriliste asi oli selline, kus pidi olema väga hoolikas, keda võtta. Sest kui teed vale valiku, siis oled omadega sees, tänapäeval kipub nii olema, et üürnikul on ülevõim, tema võib kaevata siia ja sinna ja lausa häbematuks muutuda. Aga kellele korteriomanik saaks kaevata? Teda peetakse nülgijaks, vereimejaks, kuigi kes siis üüriliste pidamisest kasu saab. (lk 23)
 
* Kirsti puhus küünte peale ja läks kööki. Irja jätkas ajakirjade lehitsemist, see oli peaaegu masinlik tegevus, ta ei suutnud neisse eriti süveneda. Aga ühes oli ootamatult pilt põhjamaa soost. Ta vaatas seda lähemalt ja see meeldis talle, tõmbas kuidagi ligi. Soo oli tühi ja selle värvid üksluised, peamiselt pruunid, ja seal oli kõrgeid külmetavaid mättaid ja nende vahel liikumatu vesi. Pildi allkiri nimetas sood rabaks. Raba, tabav nimi sellele. Oli seal üldse mingit elu?
:Irja luges teksti, seal räägiti soolindudest. Nendest ei olnud pilte, aga ta kujutles omas meeles sealset lindu: luidrate jalgadega, soo värvi, seismas liikumatult mättal. Linnu hääl oli pikk ja peenike ja tõsine, laulda ta ei osanud, sest soo ei õpetanud laulma. (lk 26)