Eesti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
</poem>
* [[Gustav Suits]] "Laul Eestist"
* Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.
** [[Lennart Meri]]
* Eesti [[riik]] on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku [[raha]]taskule ja ta on kallis kodaniku [[süda]]mele.<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/PrinditavDokument.asp?ID=9529 Vabariigi President IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001]</ref>▼
* Eesti [[riik]] on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku [[raha]]taskule ja ta on kallis kodaniku [[süda]]mele.
▲**
* Eesti väiksus lubab meil ühiselt [[oma]] [[riik]]i tunnetada ja haarata. Me saame oma erisusi unustades, üksi ja üheskoos aidata neid, kel praegu kõige raskem.
** [[Toomas Hendrik Ilves]]
* [[Solidaarsus]] on see viis, kuidas me saame tasuda oma 91 ja 18 [[aasta]]t [[vana]] võlga. Oma võlga Eesti riigi olemasolu, omaenda olemasolu, meie tänase [[vabadus]]e eest. Need võlad vabaduse eest, tunnistagem, on ikka rõõmsad võlad, meie ühised rõõmsad võlad.
** Toomas Hendrik Ilves
* Ärme aja segamini [[iseseisvus]]t ja vabadust. Iseseisvaid riike on [[maailm]] täis. Riike, kus [[inimesed]] on vabad, kus nad saavad öelda, mõtelda, arvata nii nagu tahavad – nagu meie oleme [[nüüd]] saanud juba seitseteist aastat – on paraku palju vähem.
** Toomas Hendrik Ilves
* Me oleme vabad. Ja seega oleme suured.
** Toomas Hendrik Ilves
* Eesti võib olla tõepoolest üks väheseid paiku maailmas, kus [[keel]], [[kultuur]] ja [[loodus]] on ühevanused ning sirgunud koos umbes 10 000 aasta vältel.
** [[Valdur Mikita]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
* Kui vaadata Eesti [[kaart]]i umbes sellise pilguga, nagu kipub hajuma inimese silmavaade [[tuli|tulle]] vaadates, paistab kaardile ilmuvat mingi [[nägu]]. See on üks tömbi koonuga [[loom]], kelle [[nina]] on Virumaal, avatud [[suu]] kohal haigutab Peipsi järv ning Setumaa moodustab tundmatu olendi massiivse lõualuu. Võrtsjärv on, ütleme, süljenääre, mis nõristab mööda Emajõge sülge [[Tartu Ülikool]]i [[semiootika]] kateedrisse ja piki Õhne [[jõgi|jõge]] Arumetsa soosaarele, kus [[Nikolai Baturin]] parajasti naelutab oma kartulipõllu serval logisevat aiaväravat.
** Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Välgi metsad, 2013, lk 55
* Eesti suudab olla maailmakultuuri üheks sõlmpunktiks 30 aasta pärast, kui me sihikindlalt tegutseme. Ta võib ka olla laostuse äärel, kui me siht on udune ja õnn halb. Meil on vaja plaani, et jõude pikaajaliselt suunata. See on tee me kõigi võimete ülimaks kasutamiseks. Igaühele meist on see tee välja halli argipäeva ringist. Homne päev ei ole enam tänase mõttetu korre. Homne päev on üks kümnest tuhandest väikesest sammust sihi poole, kuhu sammub miljon teist inimest.
43. rida ⟶ 53. rida:
* Kaugelt näen kodu kasvamas! Eestit, kes on sisemiselt küllalt tugev julgemaks välja pugeda oma koorest. Kes kannab oma osa maailmakultuuri loomisel, nii omal pinnal kui mujal. Kes kannab oma osa rahvustevahelisis suhteis silmapaistva väikerahvana. Kelle kohta öeldakse: siin hakkasid Ida- ja Lääne-Euroopa kokku sulama, siin on Euroopa süda. Eestit, kus iga üksiku isiku saavutus on terve rahva saavutuseks.
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Põhiseadus]]e preambul ütleb, et Eesti [[riik]] on rajatud kaitseks sisemisele ja välimisele [[rahu]]le ning peab tagama [[kultuur]]i ja [[keel]]e säilimise. Riigi olemus ja mõte on olla muutumises ja liikumises läbi aegade. Avatus iseenesest ei ähvarda eestlust.
** [[Heili Sepp]] ettekandes teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?". Sandra Lepik [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/heili-sepp-eesti-teadus-peab-olema-maailmale-avatud-aga-alati-n229448 "Heili Sepp: Eesti teadus peab olema maailmale avatud, aga alati kodule mõtlema"]
* Ühelt poolt on Eesti tilluke sakilise servaga maatükk, mis on pressitud kusagile Prangli ja Ventspilsi vahele, teiselt poolt on see [[müüt]]iline Kaleva, [[teadvus]]e staap, kus nägemusliku ja müütilise jõu toel otsustatakse praegu ühe kohutavalt suure asja [[saatus]]. (lk 12)
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013
* Meid tuntakse kui [[jääkaru]]de ja vene [[vodka]] maad, rääkimata pidevast [[Tallinn]]a ja [[Riia]] segiajamisest.
** [[August Kull]], Thulema juhatuse esimees, [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2003
* Maade lõputu ja alailma korduv (iga kord "igaveseks"!) väljaostmine on ju selle maa rahvussport.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 101
* Ma ei arva, et Eesti oleks liiga väike. Asi on selles, et Eesti on osa suurest Euroopast; isegi eriolukorra ajal ei tunnetanud ma end absoluutselt mingi pisikese toa asukana. Ei! Elan suures Euroopa kodus.
** [[Artemi Troitski]]. [https://leht.postimees.ee/6997492/artemi-troitski-ainus-eestiga-seotud-probleem-on-eesti-keel Artemi Troitski: ainus Eestiga seotud probleem on eesti keel] Postimees, 16. juuni 2020 (intervjuu Teet Korstnale)
* Eesti on tänini oma üldiseks arengustrateegiaks võtnud selle, et fookus on rahategemisel. Väga levinud fookus, iga riik üritab muu hulgas ''ka'' [[raha]] teha.
63. rida ⟶ 79. rida:
* Seegi, et pooled eestlased sooviksid olla eraettevõtjad, ei tulene mitte ainult soovist kõvasti raha kokku kühveldada, vaid ka soovimatusest olla ülemuse käsu all. See viitab taas juhtimiskultuuri probleemidele ühiskonnas laiemalt ning oskamatusele koostööd teha.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad "Eesti Vabariigi käimata rajad"] ERR, 14. august 2020
* Kõige tähtsam ongi see, et [[Euroopa]] inimesed teaksid, et Eesti on tähtis osa Euroopast – ja meile on see [[julgeolek]]u jaoks vajalik, et nad mõtleksid nii.
70. rida ⟶ 87. rida:
* Kui Eesti sai uuesti iseseisvaks, siis läks mõni aasta aega selle täielikuks kohalejõudmiseks, kui habras meie iseseisvus tegelikult ikkagi on. Igasugune hea olukord on maailmas alati habras. Maailm on selline sebra, valged ja mustad triibud vaheldumisi. Ja kui oled siis selle valge triibu otsa peal, siis tuleb õppida seda nii laiaks venitama kui vähegi võimalik.
** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
* [[Eesti keel]], [[eesti kultuur,]] [[eesti kirjandus]], [[eesti film]] – need on kõik tugevad ja elujõulised. Võimalik, et see annabki nüüd aluse, kuidas me saame minevikku vaadata. Me ei tohiks olla väga masendunud.
:Peaksimegi end rohkem võitjatena tundma. [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] eripära on selles, et ajaloo tõlgendajad, teinekord ka ajaloolased on võtnud selgelt kaotaja positsiooni. Aga praegu oleme võitja positsioonis. See on oluline.
* [[Tiit Aleksejev]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna "Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna"] ERR, 09.10.2020
* Eesti Vabariik oli 1919. aastal alles verinoor nähtus, vaevles sõjakeerises ja majanduslikes raskustes. Kõike oli vaja kiiresti ja korraga üles ehitada ning luua, kuigi võimalused ja tingimused olid ahtakesed. Tehti tööd ja nähti vaeva, sest omariikluse loomine maailmasõjast ja revolutsioonidest räsitud maal oli suur eesmärk. See, mis tollele ajajärgule andis väsimatu töötahte, lähtus eelnenud aastate kogemustest: kild killu haaval oli ju eesti seltskond loonud avalikkust, ladunud iseolemise aluspõhja. Senistest kultuuri- ja hariduselu eestvedajatest poliitikuiks tõusnud juhtidel, kes olid eelnenud aastatel väsimatult teinud kõikvõimalikku korraldus- ja organiseerimistööd, oli iseenda kogemusest usk, et rahvas suudab, oskab ja jaksab, kui seda tahab. Maailmasündmuste keerises kerkinud võimalus omariikluseks toetus alusele, mille loomises olid osalised olnud needsamad inimesed, kes asusid nüüd üles ehitama riiki. (lk 155)
** [[Krista Aru]], "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
==[[Eesti ajalugu]]==
| |||