Erinevus lehekülje "Eesti ajalugu" redaktsioonide vahel

 
* [---] kampaaniavormis leinamine ei lase meil oma minevikuga rahu teha. Me kisume oma haavad vabatahtlikult ise kogu aeg lahti, et need mitte kinni ei kasvaks. [[Teine maailmasõda]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]] ei ole me jaoks ikka veel lõppenud. Ikka veel otsime süüdlasi, taotleme tagantjärele tõde ja õigust.
** [[Wimberg]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/vahem-leina-rohkem-elu?id=51300026 "Vähem leina, rohkem elu"] EPL, 18. juuli 2011
 
 
* Jah, eestlaste [[tragöödia]]st XX sajandil tuleb rääkida, kuid seda tehes ei peaks klammerduma [[ohver|ohvri]] positsiooni või, hullem veel, seda koguni nautima.
** [[Mari Niitra]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ulemlaul-ellujaamisele-ehk-kuidas-seltsimees-lapsest-kasvas-kinnise-kaega-luuletaja/ "Ülemlaul ellujäämisele ehk Kuidas seltsimees lapsest kasvas kinnise käega luuletaja"] Sirp, 23.03.2018
 
 
* Pärast sõda sattusin jutu peale legendaarse [[Villem Ernits]]aga, kes oli pärast [[baaside leping]]ut [[Jaan Tõnisson]]iga ühes vagunis sõitma sattunud. Tõnisson oli öelnud, et oleks tulnud mingit vastupanu osutada, kas või üks pauk piiril teha, et terve maailm oleks teada saanud, et leping meile peale suruti. Väga paljud jagasid seda arvamust, kuigi jõudude vahekord oli muidugi selgelt teisel poolel. Aga üks asi on kindel – Eesti sõjaväe moraal oli sel ajal minu arvates väga kõrge. Olen kindel, et kui vastupanu oleks alanud, oleks see verine olnud. Aga kui arvestame ohvreid, mis [[okupatsioon]] kaasa tõi, siis kas need oleksid lahingutega võrreldes väga palju suuremad olnud?
:Ja kui räägime, et päris sõjas oli kaks rinnet, siis ega need, kes nendel rinnetel olid, polnud ju selles süüdi, et see nii oli. Sõja ajal oli üsna laialt levinud ka arvamus, et kui sõdime koos Ameerika, Inglismaa, Prantsusmaaga, saame iseseisvuse tagasi, sest oleme liitlased. Minu arust on see päris loogiline seisukoht ja see lootus eesti meestel korpuses oli.
** [[Juhan Peegel]], intervjuu: Indrek Ude, [https://epl.delfi.ee/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 "Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?"] Eesti Päevaleht, 7. mai 2005
 
 
* Tasub vaadata, mis oli see, mis hoidis meid nõukogude ajal moraalselt traksis. Selleks oli minu hinnangul suuresti üleolekutunne liidu keskuse suhtes. Me olime "kõige läänelikum liiduvabariik", mis väljendus avaramas silmaringis, heas teaduse ja kultuuri arengus, suuremas vabaduses ja julguses kriitiliselt mõelda ja kohati lausa süsteemi raamides asju siiski oma käe järgi teha.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad "Eesti Vabariigi käimata rajad"] ERR, 14. august 2020
 
 
* Olin kuulnud legendi, et sõjavägede staabi 2. osakonnas olid spetsialistid, kes otsustasid, et nad teevad pärast [[baaside leping]]u allakirjutamist mõned autoriseerimata operatsioonid ehk siis "tervitused" saabuvatele Nõukogude vägedele. Aga see legend ei leidnud kinnitust ja on selge, et kui midagi sellist ka oli, siis vaevalt, et asjaosalised seda dokumenteerisid või sellest memosid kirjutasid.
26 448

muudatust