Ühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
* Kui me ühiskonnana tervikuna mõtleksime sügavamalt selle üle, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme, saaksime ka paremini aru, mis toimub, ning teaksime seetõttu paremini, mida ühiskonnana teha.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad "Eesti Vabariigi käimata rajad"] ERR, 14. august 2020
* Kui [[kultuur]] mõne teema omaks võtab, ei ole enam tagasiteed. Seetõttu on just [[kunstnik]]el ja [[muusik]]utel suur roll ka ühiskonna valupunktidest rääkimisel. Et jõuaksime sinna, kus igaüks tunneb, et võib oma [[mure]]dest rääkida ilma, et see nõuaks hiigelsuurt [[julgus]]t.
** [[Kersti Kaljulaid]], [https://kultuur.postimees.ee/7056661/president-kaljulaid-tmwst-kui-kultuur-mone-teema-omaks-votab-pole-enam-tagasiteed "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed"] Postimees, 7. september 2020
* Me ei vaja mitte ainult viirusevastast [[vaktsiin]]i, vaid ka ühiskonna vastupanuvõimet, mille peamine koostisosa on kultuur.
** Kimmo Aulake, Soome haridus- ja kultuuriministri nõunik, [https://kultuur.postimees.ee/7056661/president-kaljulaid-tmwst-kui-kultuur-mone-teema-omaks-votab-pole-enam-tagasiteed "President Kaljulaid TMWst: kui kultuur mõne teema omaks võtab, pole enam tagasiteed"] Postimees, 7. september 2020
* Hea ja kurja osakaal ühiskonnas jääb tabamatuks, alati leidub mõlemat.
:Elame vati sees, nii et kui midagi [[halb]]a juhtub, siis me ei usu seda. Justkui ollakse veendunud, et pahad on ainult [[film]]ides, meil siin on kõik hästi. Et kui sa kedagi isiklikult tunned, siis see on juba garantii, et ta ei [[Koduvägivald|peksa]] [[kodu]]s [[abikaasa]]t ega ürita alaealisi võrgutada. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja [[lapsed]] mõtlevad oma [[kannatused]] välja.
* [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020
* Kui ühiskonnas järjest enam inimesi järjest enamatest [[otsus]]test loobuvad, siis muutub ühiskond vähem [[vaba]]maks. See annab võimaluse esile tõusta erinevat tüüpi ja tasemetel tegutsevatel jupijumalatel. Nagu elu näitab, on viimaseid ootamatult palju, kui neile võimalus anda. Häda on aga selles, et neist võrsuvad ka [[autokraatia|autokraadid]], kes tunnevad mõnu sellest, et saavad teiste inimeste elusid käsutada.
** [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020
* Kui vaadelda mõningaid naistele pühendatud teoseid, siis näeme, et kõige sagedamini lähtutakse neis ühiskonna heaolust ja üleüldistest huvidest - tegelikult peab igaüks silmas selle ühiskonna huve, mida ta soovib säilitada ja kindlustada. (Sissejuhatus, lk 30)
39. rida ⟶ 44. rida:
* Arvesta sellega, et ühiskonnas on [[viga|vigu]]. Ja nuta, kui avastad, et seal on palju rohkem vigu, kui sa arvasid. (lk 2203)
** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206
* Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
** [[Krista Aru]], "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
==Allikata==
| |||