Erinevus lehekülje "Vaimulaad" redaktsioonide vahel

Lisatud 126 baiti ,  2 kuu eest
resümee puudub
 
 
 
* Eesti seltsid[[selts]]id ning ajakirjad-ajalehed hakkasid rääkima teadusest[[teadus]]est juba siis, kui [[teadlane|teadlast]] [[elukutse]] mõistes [[eestlased|eestlaste]] hulgas veel polnudki. Kuid kirjutades ja rääkides teadussaavutustest mujal maailmas, kujundati [[ühiskond|ühiskonna]] üldist vaimsust, millesse teadustöö, kui kord selleni jõuti, hakkas kuuluma loomuliku ja loogilise osana. Tähelepanuväärne on, kui vara, kui teadlikult ning kui suure usu ja tahtmisega seda ettevalmistustööd tehti. Neid samme ei tohiks unustada, neid tuleb teada ja mõista, et teadustegevus saaks kaasaegses ühiskonnas tõusta kohale, mida ta tegelikult väärib. (lk 149)
* Eestikeelse ajakirjanduse[[ajakirjandus]]e kõrval tegid suurt ja tänuväärset eeltööd eestikeelsele teaduselule eesti seltsid. Peaaegu kõikides seltsides, olid need siis nime järgi põllumeeste[[põllumees]]te, [[karskus]]- või jalgrattasõitjate[[jalgrattasõit]]jate ning laulu- ja mänguseltsid, peeti populaarteaduslikke[[populaarteadus]]likke [[ettekanne|ettekandeid]]. Loomulikult olid need ettekanded ülekaalukalt üldharivad ega tunginud teadussaavutuste peensustesse, kuid need kujundasid inimeste mõttemaailma ning harjutasid teadmisega, et miski pole lõplik ja jäädav, vaid kõik võib muutuda. (lk 153)
* Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist[[kultuur]]ist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
* Vaimsuse kujundamine ei sünni ainult tippteadlaste ja -asutuste püüdest. Selleks ei piisa kaasajal enam ka üksikute meediaväljaannete teadusuudistest. See saab sündida mitmete asutuste ja inimeste koostöös - koostöös, millesse on haaratud õppeasutused, muuseumid[[muuseum]]id, raamatukogud[[raamatukogu]]d, akadeemilised seltsid. Nemad on see avalikkust ja teadlasi ühendav võimalus, mis annab edasi teadussaavutuste sisu, tekitab ühiskonnas laiema poleemika ja [[Mõistmine|mõistmise]]. (lk 157)
* Kas võib siis väita, et teaduse ja teadlase olulisuse ja tegeliku tähtsuse mõistmiseks pole vaja midagi juurde tekitada, tuleb vaid juba olemasolevaid võimalusi rohkem usaldada ja neid partnerina tunnistada? Kas ei peitu just koostöö tugevdamises üks ühiskonna ning kultuuri edasise eduka arengu põhimõttelisemaid küsimusi? Ja kas just õige vastus sellele küsimusele ei ole ühtlasi võimalus teadustegevuse mitmekülgsuse ja -kesisuse jätkumiseks? 19. sajandi Eestis jaksasid ühiskonna vaimsust kujundada üksikud mehed ja ettevõtmised. Nüüdsel ajal on selleks vaja ühist tööd ja omavahelist usaldust[[usaldus]]t. (lk 157)
** [[Krista Aru]], "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
 
 
* [[Laulupidu|Laulupeo]] [[laulukoor|kooris]] laulavad paljud väiksemad, omanäolised koorid. Käin kohalikes eelproovides ning sageli imestan ja imetlen, et igal kooril on oma vaimsus, oma [[energia]]. See loobki üldise väärtuse. Kui oleks ainult suur laulupeo koor, 20 000 inimest, kes käib iga [[nädal]] koos, oleks anonüümne mass inimesi. Aga ainulaadseks teevadki selle väikesed omanäolised ja isikupärased, oma [[traditsioon]]idega oaasid[[oaas]]id.
** [[Rasmus Puur]], intervjuu: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1608170074/helilooja-rasmus-puur-hinged-on-praegu-inimestel-natuke-tuhjad "Helilooja Rasmus Puur: hinged on praegu inimestel natuke tühjad"], ERR, 9. aprill 2021
 
 
 
* [[Tartu]] on legendide[[legend]]ide linn selle sõna mitmes tähenduses – legendaarsed inimesed, legendaarsed kohad, kõikjal hõljub vaimsus. Ülikooli ajal paelusid mind vanad ajaloolised ehitised. Üle kõige armastasin [[Tartu toomkirik|Toomkiriku]] varemeid, [[Tartu Ülikool|ülikooli]] lõhna, poollagunenud majade katustele ronimist... Tartu on väga romantiline linn!
** [[Heidi Iivari]], intervjuu: Margit Veromann, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=supilinnatirin20150420.2.6 "Soomlanna Heidi Iivari tõid Tartusse sisetunne ja maagia"] Supilinna Tirin, nr 13, 20. aprill 2015, lk 4-5
 
28 638

muudatust