Eeva Tikka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
90. rida:
:"Helde aeg, kas sa arvad, et tööl võib ükskõik kuidas välja näha!"
:"Nojah, muidugi, ega ma seda, ma ainult mõtlesin,־ et sa ei pea kellelegi aru andma."
:"Kas sina pead siis Einole
:"Mitte just otse aru andma, aga ta märkab iga niisugust asja ja ta ei luba mul [[parukas|parukat]] kanda, [[juuksed]] peavad omad olema. Ma kannaksin tööl parukat, aga juuksed vajuvad selle all ära. Sina võiksid vahelduseks parukat kanda, võid selle kodus ära võtta, keegi ei näe, kui oma juuksed on ära vajunud."
:"Kas naine peab siis [[valik|valima]] mehe ja paruka vahel? Kas sa kahetsed, et mehe valisid?"
97. rida:
* Ta ei oodanud nendelt [[jõulud]]elt midagi. Aga siiski, kui ta istus jõululaupäeval venna [[diivan]]il, mässis ta ennast [[pühademeeleolu]]sse kui sooja lumme. Vennapojad mürgeldasid, Anneli oli oma tuppa läinud ja kuulas seal kingiks saadud [[heliplaat]]i. Siiri korjas põrandalt [[kingitus]]te pabereid, vend näksis [[praad]]i.
:Oli selline täiskõhu tunne ega olnud tahtmist midagi mõelda. Meeles mõlkus mõningaid pehmeid mõtteebemeid, need võisid julgelt kukkuda maha, kus oli ees juba palju samasuguseid. Tal oli siin sohval hea olla. Tal oli [[kadakas]] toas, see lõhnas seal nüüd üksipäini. Ta oli saanud jõulukaarte sugulastelt, keda ei olnud aastaid näinud. Ta oli saanud venna perelt kingitusi, need olid tema kõrval laual. Ta ei olnud siiski päris üksik. Ja oli juba kokku lepitud, et ta jääb ööseks siia. Ta magab sellel diivanil, kuusega ühes toas. Nad hingavad selle toa õhku, [[kuusk]] ja tema. Kuusk elab veel lühikest aega, siis hakkavad [[okkad]] pudenema, need pühitakse ära ja kurdetakse: küll sellelt puult alles pudeneb okkaid. [[Uusaasta]] ja
* Tema, Irja, jätkab elamist, tal olid ilmselt mingid juured. Jaanuar ja veebruar mööduvad, päevadele hakkab pikkust juurde tulema, [[kevad]]e lähenemine tundus tähtsana. Ja tema peaks midagi - mida ta peaks?
| |||