Fotograaf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud [[maastik]] – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144)
** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010
* [[Maalikunst]] asus modernistlikus kultuurimudelis kunstide hierarhia tipus ilmselt tänu haridusele - maalijatelt nõuti mineviku kunstiajaloo suurmeistrite tundmist, teooriaõppimist, käelise osavuse ja silma aeganõudvat treeningut.
:Fotograaf keskendus aga siin-ja-praegu-olevikule: ümbritsevatele oludele, inimestele ning tehnoloogilistele võimalustele, aga ilmselt ka olevikus tähtsaks peetavatele kunstiilmingutele, mida enda kasuks rakendada.
:Maalikunst identifitseeris end Euroopa aristokraatse mineviku abil. Selle taustal võis pildistamine tunduda "liiga lihtne" (vajutad nupule, ja ongi ...) või, ütleme, liiga [[töölisklass]]ile omasena.
* [[Heie Treier]], "Eesti fotograafia 100 aastat", 2019, lk 23
[[Kategooria:Elukutsed]]
| |||