Kliima: erinevus redaktsioonide vahel

 

* [[Eestlased|Eestlaste]] [[keha]] on pigem mahlakas kui kuiv ja [[lihased]], arvestades kliima laadi, oleksid neil kindlasti lõdvemad, kui raske [[töö]] ja kõikide ärahellitamist võimaldavate asjaolude puudumine neid karastanud ei oleks.

** [[Karl Ernst von Baer]], "Eestlaste endeemilistest haigustest", tõlkinud Ülo Torpats, ilmunud 1976 ja 2013

 

* [[Paabeli torn]]i ehitamise [[lugu]] vihjaks nagu, et üks [[keel]] kogu [[inimkond|inimkonna]] jaoks on [[tupik]]tee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku kliimat ja [[maastik]]u eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles [[keskkond|keskkonnas]] korralikult?

** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019

 

* Meie [[aeg]] on täis muutusi ja väljakutseid – seda nii inimeste kooselu, [[majandus]]e, tervishoiu, [[kommunikatsioon]]i, kliima, [[tehnika]] kui globaalse poliitilise olukorra osas. See tähendab uusi võimalusi, kuid ka ebakindlust ja orienteerumisprobleeme.

** [[Johann-Christian Põder]] [https://www.err.ee/1124255/johann-christian-poder-laanelikud-ja-kristlikud-vaartused "Läänelikud ja kristlikud väärtused"] ERR, 15.08.2020

 

* Ma mäletan, et mõtlesin, kui kummaline see on, et [[inimesed]], kes on samuti [[loom]]aliik, suudavad Maa kliimat muuta. Sest kui see kõik tõesti toimuks, ei räägiks me millestki muust. Televiisorit sisse lülitades, raadiot kuulates ja ajalehti lugedes ainult sellest räägitakski. Justkui oleks käimas maailmasõda. Kuid keegi ei rääkinud sellest kunagi. Kui fossiilsete kütuste põletamine on nii halb, et see ohustab meie olemasolu, siis kuidas me saame endiselt vanamoodi jätkata? Miks ei ole mingeid piiranguid? Miks seda ebaseaduslikuks ei muudeta? See ei jõudnud mulle kohale. See oli liiga ebareaalne.

* Kõik räägivad pidevalt, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja kõige olulisem teema. Ometigi ei muuda nad midagi. Ma ei saa sellest aru. Kui heitgaaside loodusesse paiskamine peab lõppema, siis peame selle peatama. Minu jaoks on see must-valge. Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Me kas jätkame tsivilisatsioonina või mitte.

** [[Greta Thunberg]], TEDx Stockholm, 24. november 2018 ([https://www.kliimamuutused.ee/uudised/greta-thunbergi-koned-eesti-keeles Greta Thunbergi kõned eesti keeles], kliimamuutus.ee, 15. oktoober 2019, anonüümne tõlge)

 

* Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool [[partei]]poliitikat. Ja praegu pole meie peamine [[vaenlane]] meie poliitilised vastased. Meie peamine vaenlane on nüüd [[füüsika]]. Ja me ei saa füüsikaga kokkuleppeid sõlmida.

** Greta Thunberg, "Mul on unistus", kõne USA Kongressi ees, 18. september 2019 (kliimamuutus.ee)

 

* "Igavene [[noorus]]" on alkeemiline [[idee]]. Kuidas seda mitte säilitada? Elada liiga palavas kliimas, kus [[liha]] roiskub, mitte teada [[saladus]]t, et kommunism võidab, marineerida iseenda ideoloogilises idiotismis, omada [[pea]]s [[auk]]u, kust [[liiv]]a välja pudeneb. Bioloogilise vanuse ja [[aeg|aja]] mõõde üleüldse on liiga üle tähtsustatud.

** [[Kiwa]], intervjuus: [[Mari Kartau]] [https://kultuur.err.ee/307926/kiwa-vahendustegevusena-ei-erine-kunst-meediast Kiwa: vahendustegevusena ei erine kunst meediast] ERR, 09.09.2015

 

* Ma ei pea end [[emigrant|emigrandiks]], pean end ekspatiks – inimeseks, kes elab ja töötab [[Eesti]]s. Armastan Eestit, mul on siin suurepärased [[sõber|sõbrad]] – neid on väga palju ja neid on nii [[eestlased|eestlaste]] kui [[venelased|venelaste]] seast. Minu perele meeldib siin väga. Ma ei näe Eesti elus ühtegi miinust – vahest kliima välja arvatud, aga see muutub siingi tasapisi mahedamaks. Ütlen ausalt, et [[Venemaa]]l pole ta oluliselt parem.

** [[Artemi Troitski]], [https://leht.postimees.ee/6997492/artemi-troitski-ainus-eestiga-seotud-probleem-on-eesti-keel "Ainus Eestiga seotud probleem on eesti keel"] Postimees, 16. juuni 2020 (intervjuu Teet Korstnale)

 

* Säärastes tingimustes ei oleks [[Egiptus]] olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha [[Niilus]]e veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. [[Juuni]] lõpust kuni [[september|septembri]] lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. [[Oktoober|Oktoobri]] lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. [[Jõgi|Jõe]] vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid [[väetis]]i. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud [[egiptlased|egiptlastel]] saada kolm lõikust aastas ja iga [[külv]]atud tera annab kolmsada tera saaki.

** [[Bolesław Prus]], "Vaarao", tlk [[Paul Viiding]], 1997, lk 8

 

* [[Köietantsija]]le on väga kahjulik, kui köiehoidja teda valesti mõistab. Ja ''inuit''i [[elu]] on käesoleval sajandil olnud köietants trossil, mille üks ots oli kinnitatud maailma kõige rängema ja muutlikuma kliimaga ning raskemate elutingimustega maa ning teine ots [[Taani]] haldusaparaadi külge.

** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 80

 

* Tol ajal anti [[laps|lastele]] talvel [[kalamaksaõli]]. Meile andis [[ema]] seda igal õhtul lusikatäie. Musta [[leib]]a lubati peale hammustada või anti koguni lonks musta [[kohv]]i, aga ega see ei võtnud ära seda hirmsalt kalamaksaõli järelmaitset. Võib-olla sellepärast ma ei suudagi palju [[kala]] süüa, eriti just [[heeringas|heeringat]], kelle [[sool]]ase kuue alt see õlimaitse läbi kummitab, olgugi ta hoolega peidetud [[sibul]]a ja hapukoore segu sisse. Onu Magnus rääkis, et Magadanis olla nii hull [[külm]] ja niiske kliima, et seal küll kalamaksaõlita [[talv]]e vastu ei pea - tema pidavat jooma seda tassitäie päevas. See tegi minu silmis Maxist kõige vaprama mehe, keda ma kunagi olin näinud.

** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod", 2015, lk 24

 

* Meil on tarku ja tublisid inimesi juurde vaja. Suur hirm on [[pagulased]]. Alates 1997. aastast (kahekümne ühe aasta jooksul) on Eestisse tulnud vaid 445 pagulast, neist pea iga neljas Ukrainast. 165 on põgenenud Süüria sõja eest. Ligi pooled on [[lapsed]]. Nii nagu kunagi põgenesid sõja eest meie inimesed, põgenevad praegu teised.

* [[Karoli Hindriks]], [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/eesti-on-muutunud-vihaseks?id=84724161 "Eesti on muutunud vihaseks"] Maaleht, 13. detsember 2018

 

<poem>

Lootsin omad magusad hingepiinad

* [[Jüri Talvet]], "Hinge kulg ja kliima üllatused"'

 

{{Vikipeedia}}