Kaktus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hermione_von_Preuschen_Yucca_und_Kakteen.jpg|pisi|Hermione von Preuschen, "Tääkliilia ja kaktused" (u 1890)]]

 

 

 

* ... kaktused on kõige mehisemad kõigist [[seeme|seemneid]] [[külv]]ama kutsutud ja seatud [[taim]]edest, mis loodi kolmandal päeval ("Küll ma olen loll," ütles seejärel looja, imestades isegi selle üle, mida ta loonud oli). Te võite neid [[armastus|armastada]], ainult et ilma neid sündsusetult katsumata, [[suudlus|suudlemata]] või [[embus|rinnale surumata]]; nad ei talu mingit intiimsust ega muud sihukest frivoolsust; nad on kõvad nagu [[kivi]]d, hambuni [[relv]]astatud, täis otsustavust mitte alla anda: käi eemale, kahvanägu, või ma tulistan! Väike kaktuste kollektsioon näeb välja nagu sõjakate gnoomide leer. Raiuge säärasel sõjamehel [[pea]] või [[käsi]] otsast: temast kasvab uus [[mõõk|mõõgaga]] vehkiv ja [[pistoda]]ga ähvardav sõdalane. Elu on võitlus.

** [[Karel Čapek]], "[[Aedniku aasta]]", peatükk "Kaktusekasvatajaist". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, lk 83

 

* Kaktustes on midagi jonnakat. [[Päike]] tahab neid maadligi vajutada, kõrbetuul tahab neid maadligi vajutada, kuivus tahab, öökülm. Sellegipoolest trügivad nad ülespoole. Ajavad end turri, kapselduvad paksu kooriku taha. Ja ei tagane millimeetritki.

 

 

 

<poem>