Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
* Kui [[tõlkija]] tõlgib "kolmandast keelest", siis tunneb ta ainult teise tõlkija [[stiil]]i-interpretatsiooni, kuid autori enda stiili juurde ta ei pääse. [---] Kuid stiil on [[kunstiteos]]e [[hing]].
** Olev Jõgi, 1975. "Märkmeid tõlkija tööst. Vastus ajakirja "Neman” ankeedile". – O. Jõgi, Vaod ja varjud. Valik kriitikat II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 158–165. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)
* Vabakutselisi tõlkijaid on küll rohkem kui vabakutselisi kirjanduskriitikuid, kuid põhiliselt on tõlkimine nagu kirjanduskriitikagi kõrvalharrastus. Algaja tõlkija puhul on ta seda kindlasti, väiksema (väljaantavusega) kirjanduse eestindamisele spetsialiseerunud entusiasti puhul aga üldse ainuvõimalik. Ja vabakutselisus ei pruugi alati parimaid tulemusi anda, tuleb ette sedagi, et majanduslik külg sunnib küll lepingu tähtajast kinni pidama, aga kvaliteedi arvel. Sest nii vähesest produktsioonist kui kirjanik tõlkija ära elada ei saa.
** [[Leili-Maria Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195803/143213/page/58 "Tõlkijate järelkasvust"]. Keel ja Kirjandus nr 10 1976, lk 628
|