Redaktsioon: 20. august 2021, kell 00:38 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 934 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 20. august 2021, kell 00:50 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 934 muudatust Resümee puudub
8. rida: * Tallinn on ainus toimivate välisväravatega linn Eestis. Ka välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle või oma ettevõtet käivitama, leiavad Tallinnast eest keskkonna, kus nad tunnevad end kultuuriliselt hästi. See käib nii saabuva venekeelse kui ka ingliskeelse kogukonna kohta. * Piirkonna kahanemine on nõiaring, mida on raske peatada: lahkuvad inimesed, suletakse teenused; suletakse teenused, kaovad paljud töökohad; kaovad töökohad, lahkuvad inimesed. Küsimus on, millise piirini seda aktsepteerida? Praegu ei ole võimalik kunstlikult jõuda tagasi samasuguse maapiirkondade õitsenguni, nagu kogesime kaheksakümnendatel. :~~tsustamise~~Otsustamise koht on aga see, kas aktsepteerime, et järgmise kolme aastakümne pärast on suurkeskustest eemal olevad piirkonnad inimtühjad. Eestis on väikse territooriumi kohta väga palju atraktiivseid elukeskkondi ja see on meie väärtus. Kõige mõistlikum asi, mida saame teha on kokku leppida, milline on minimaalne üle-eestiline keskustevõrk, milles on olemas põhiteenused ja võimalikult mitmekesised töökohad. Eesti vajab rohkem ja jõulisemaid regionaalpoliitika meetmeid, mis need üle-eestilise asustuse tugisõlmed säilitaks. * Selleks, et kõigist linnaregiooni võimalustest osa saada, ei pea päevas läbima meeletuid kilomeetreid. Piisab juba sellestki, et töö- ja elukoht on valdaval osal elanikest eri kohtades. Suur osa igapäevateenustest ja vaba aja veetmise võimalustest peaks olema elu- ja töökoha läheduses. Asjad saaks aetud ka nii, et iga tegevust ei peaks alustama autot käivitades. * Kahanevast Eestist rääkides on kindlasti maapiirkondades, väikelinnades ja maakonnakeskustes mõistlik lahti saada kasvuretoorikast. See takistab omavalitsustel ruumi kohandamist praegustele oludele. Kahaneva Eesti haldusmudeli seisukohalt aga on ikkagi tarvis riigi tasandil otsustamist, millise piirini kahanemist aktsepteerime. Kas laseme suurel osal Eestist tühjeneda ja loodame teise kodu elanike peale?

Kadri Leetmaa: erinevus redaktsioonide vahel