Martin Luther: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
34. rida:
 
== Tema kohta ==
* Sest kui kuningas oleks mullu suvatsenud meie [[aadlik]]e protesti ära kuulata, kui paavst Leo oleks tollal, kui meie veel lapsed olime, ühe võhikliku augustiini munga lahkel meelel vastu võtnud... Eks nõudnud ta ju vaid seda, mida kõik meie institutsioonid ikka veel hädasti vajavad — ma mõtlen reformimist... (lk 150)
* "Auväärsel Isal ei maksaks oma suuremeelsuses siiski vaenlast liialt ilustada," ütles filosoof pärast hetkelist mõtlemist. "Odi hominem unius libri: Luther propageeris piibli ebajumaldamist, mis on hullem kui paljudki tema poolt ebausukommeteks kuulutatud [[riitus]]ed, ja tema [[usk|usu]] läbi õndsakssaamise õpetus alandab inimese [[väärikus]]t." (lk 150-151)
* "Ärge rääkige mulle asjust, mida ma kuulda ei taha," pomises prior.
:"Olgu, ma vaikin," ütles filosoof. "Ma konstateerin ainult, et Saksamaa reformitud usku maaisandad, kes mässuliste talupoegade peadega [[keegel|keeglit]] mängivad, on hertsogi landsknehtidele üpris parajad paarilised, ja et Luther tantsis vürstide pilli järgi nagu kardinal Granvellagi."
:"Ta pooldas korda ja seadust, nagu me kõik," sõnas prior väsinult. (lk 151)
* [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat 1982
 
 
* Miks, näiteks, Martin Lutheril õnnestus edu saavutada, samas kui teised olulised keskaegse kiriku vastu mässajad – nagu [[Jan Hus]] – ebaõnnestusid? Noh, Luther oli edukas, kuna tema tegutsemise ajaks oli välja arenenud [[trükikunst]]. Nii, et tema toekad maalähedased kirjutised said raamatukestena levida nõnda laialt ja kaugele, et kiriku ametimeestel muutus protestantliiku [[reformatsioon]]i peatamine võimatuks – isegi kui nad oleks Lutheri tuleriidal põletanud.