Lärm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
==Piibel==
<poem>
Ainult nagu varjukuju kõnnib [[inimene]];
8. rida ⟶ 9. rida:
* [[Psalmid]], laul 39, salm 7
 
==Proosa==
 
* [[Härg]] hakkab ka möirgama ja [[täkk]] hirnuma, kui on hea ninaesine ja midagi ei tee.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"
 
 
* Mis on kõik [[Bacchus]]e [[orgia]]d võrreldes käraga, mida teeb see, kes andub ohjeldamatult [[kasinus]]ele!
** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, 1999.
 
 
* Kõige meelsamini hävitab mass [[maja|maju]] ja [[asi|esemeid]]. Kuna sageli on tegu haprate asjadega nagu aknaklaasid, peeglid, [[vaas]]id, pildid, [[lauanõud]], siis kaldutakse arvama, et just esemete [[haprus]] on see, mis ahvatleb massi hävitustööle. On küll kindlasti õige, et hävitamise lärm, lauanõude purunemine, aknaklaaside klirin lisab olulisel määral sellest tuntavat [[rõõm]]u: need on uue olevuse jõulised eluavaldused, [[vastsündinu]] kisa. Lärmi armastatakse ka seetõttu, et seda on nii kerge esile kutsuda, kõik karjub üheskoos kaasa ja klirin on asjade [[aplaus]].
** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 19
 
 
* 1625. aasta [[aprill]]ikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i [[linn]]ake, kus kunagi sündis "[[Roosiromaan]]i" autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid [[hugenotid]] seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes [[naine|naisi]] Grande-Rue suunas põgenemas ja [[laps]]i uksekünnistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud kürassi selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi[[musket]]i või hellebardi[[hellebard]]i ja ruttasid Vaba Möldri [[kõrts]]i poole, mille ees tungles minutitega kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm.
:Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe [[päev]]i, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, [[kuningas]] oli sõjajalal kardinaliga, [[hispaanlased]] aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike [[sõda]]de olid veel [[vargus|vargad]], kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, [[hunt]]ide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes punakollast [[lipp]]u või hertsog [[Richelieu]] kaardiväelaste univorme, Vaba Möldri kõrtsi poole.
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]". Tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, romaani 1. ptk algus
26. rida ⟶ 30. rida:
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976
 
==Luule==
 
<poem>
[[Külm]] [[juuksed|juukseisse]] sul põimis härmalõngu