Sünd: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Sünd''' on järglase ilmaletulek, [[imetajad|imetajate]] puhul [[laps]]e väljumine [[ema]] organismist. Üldiselt on see iga [[inimene|inimese]] [[elu]]s esimene kõigist [[õnnetus]]test ning asi, tänu millele saavad juhtuda kõik järgmised.
==Piibel==
* 14. Oleme sündinud vaid kord, kaks korda pole võimalik sündida; on paratamatu, et seetõttu igavikku enam ei saabu. Ent ehkki sa ei ole homse päeva valitseja, lükkad sa siiski rõõmustamist edasi. Elu läheb viivituses kaotsi ning igaüks meist sureb rahmeldavana.▼
<poem>▼
Igale asjale on määratud [[aeg]],▼
ja aeg on igal tegevusel taeva all:▼
aeg sündida ja aeg [[surm|surra]]▼
</poem>▼
* [[Koguja raamat]], ptk 3, salmid 1-2▼
==Proosa==
▲* 14. Oleme sündinud vaid kord, kaks korda pole võimalik sündida; on paratamatu, et seetõttu
** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* Nii [[surm]] kui ka sünd on loomulikud, aga väetile vastsündinule on vaevalised nii üks kui teine.
** [[Francis Bacon]], "Surmast" ("Of Death")
* Ainus [[patt]] on sündimise patt.
** [[Samuel Beckett]], ''cit. via'': John Gruen "Samuel Beckett Talks About Beckett" Vogue, December 1969, lk 210
* [[Inimene|Inimese]] elus on vaid kolm sündmust: sünd, [[elu]] ja [[surm]]. Oma sündimist ta ei mäleta, surres kannatab ning elada unustab.
** [[J. de la Bruyere]]
* Sa [[elu|elad]] ainult kaks korda:<br /> siis kui sa sünnid<br /> ning siis kui vaatad [[surm]]ale silma.
** [[Ian Fleming]], "You Only Live Twice" (1964), ptk 11: "Anatomy Class", 1964 (James Bondi katse kirjutada [[haiku]] [[Matsuo Bashō]] stiilis)
[[Fail:Cow giving birth, in Laos (step by step).jpg|pisi|Vasika ilmaletulek]]
▲<poem>
▲Igale asjale on määratud [[aeg]],
▲ja aeg on igal tegevusel taeva all:
▲aeg sündida ja aeg [[surm|surra]]
▲</poem>
▲* [[Koguja raamat]], ptk 3, salmid 1-2
* Selle [[näidend]]i kangelased on [[mehed]], keda me kohtame kesest närvesöövat [[öö]]d [[sünnitusmaja]]s. Nad ootavad oma laste sündi. Selline olukord ja [[ruum]] eeldavad, et need [[inimesed]] ei saa olla halvad. Selles näidendis on kõik inimesed [[hea]]d. Inimene, kes ootab sünnitusmajas oma last, ei saa olla [[halb]]. Kõigil neil inimestel on midagi, mis neid ühendab. Nad on need, kes valmistuvad kohtumiseks uute inimestega. Nendega, kes kujundavad meie tulevikuinimese olemuse.
** [[Jevgeni Griškovetš]] oma näidendi "Kaalud" kohta (tlk Sven Karja)
* Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist [[silm]]a ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21)
** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
== Vaata ka ==
| |||