Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
76. rida:
** [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_VII/Proosakilde "Proosakilde"] 29
 
 
* Nägin unes tegelikkust[[tegelikkus]]t. Millise kergendustundega[[kergendus]]tundega ma ärkasin!
* Ärge jutustage oma unenägusid. Äkki tulevad [[freudism|freudistid]] [[võim]]ule.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
 
 
* See pole [[rutt|kiirustamine]], mis teeb inimese närviliseks. Seda teeb olukord, kui tead, et on kiire, et aeg kaob, ja ometi ei saa midagi teha. See on nagu unenäos, kui katsud joosta, aga [[jalg|jalad]] on nagu [[maapind|maa]] külge aheldatud.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]", lk 212
 
 
* Nägin öösel unes, et olin [[abielu|abiellumas]] ja sisustasin oma uut korterit. Magamistoas oli viis voodit - ja ühes teki peal puhas valge [[liiv]]. Mu tulevane [[naine]] - täiesti tundmatu - ütles, et ta oli ostnud 40 [[krokodill]]i! Mis veel see võib tähendada?
** Karl Ristikivi, päevik, 31.03.1964
 
 
* Maie ei saanud enam ennast ööst kätte. Ta oli kadunud erinevate [[pimedus]]te vahele — imelik, et ka pimedused erinesid varjunditelt nagu rohelised puud — ja teadmine, et ta peab sealt välja sumama nagu padrikust või soost, oli äkki teisejärguline. Ta pigem tahtiski jääda hetkeliste unenägude keskele. Nendes oli ähmane valguskiir ja liikumine, milles hoog oli küll talitsetud, aga mis võimaldas siiski seguneda võõraste eludega nagu omaga. (lk 8)
91. rida ⟶ 95. rida:
* Varsti pärast pulmi ütles Iigo talle ühel hommikul: tead, ma nägin unes, et sõin [[tort]]i. Maie veel imestas, et üks mees niisugusest tühisest asjast räägib. Ta nagu polekski sattunud uude keskkonda, vaid jäänud endist viisi agulisse, kus ema ja vanaema vahetasid unenägusid. Nende omad olid küll seoses ennetega, aga mõnu, kuidas nad teineteisele oma ööpildid teatavaks tegid, oli sarnane Iigoga. Maie vaatas hämmastunult Iigole ja naeris vastu: mina sõin ka. Ainult enne sai tort otsa, kui taldrik minuni jõudis. Iigo oli ta ümbert kinni võtnud, ikka nende samade kätega, millel oli Maie suhtes raviv toime, ja naisele naljatades ette heitnud: miks sa siis kärme ei olnud? Ja Maie oli tunnistanud süüdlaslikult: ühel taldrikul oli hammustatud tükk ja ma sõin selle salaja ära. Nii et abielu algul olid olnud neil ühised unenäod — ja ikkagi hammustas Maie keti katki. Nagu loom naksab oma saba, et lõksust pääseda. (lk 14)
** [[Heljo Mänd]], "Metsseanahk", 1993
 
 
* [[Mälestus]]ed on nagu unenäod, mille kooslus on ebaloomulik ja kus sa viibid vales ajas ja vales kohas, ning alles [[ärkamine]] toob maa peale tagasi. (lk 5-6)
101. rida ⟶ 106. rida:
* Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida. (lk 196-197)
** [[Marilynne Robinson]], "Majapidamine". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2007
 
 
* Üksik [[valge]] merelind hõljub läbi Beckomberga [[vaimuhaigla]] Meeste Maja koridoride. Ta on suur ja helendav ning unenäos jooksen talle järele, et ta kinni püüda, aga enne kui temani jõuan, lendab ta läbi katkise [[aken|akna]] välja ja kaob [[öö]]sse. (lk 6, romaani algus)
** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
 
==Vanasõnad==