Alkohol: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alkohol''' ehk '''alkohoolne jook''' on tavakeeles [[jook]], mis sisaldab etanooli inimesele mõjuvas koguses, üldjuhul 2-80% vahemikus. [[Keemia]] seisukohalt on alkoholid rühm orgaanilisi ühendeid, millest etanool on vaid tuntuim näide, teiste alkoholide [[joomine]] aga võib lõppeda palju halvemini. Alkohoolsed joogid jaotatakse tavaliselt lahjemateks nagu [[õlu]], [[mõdu]] ja [[vein]] ning kangemateks nagu liköörid, [[viin]], [[viski]], [[rumm]], [[brändi]] jts. Alkoholi eriti süsteemset ja sihikindlat tarbimist peetakse enamasti haiguslikuks ja hukkamõistetavaks nähtuseks nimega [[alkoholism]] ehk joomarlus, mõõdukamal kujul on see levinud seltskondlik tegevus. Leidub ka riike (peamiselt [[islam]]imaad), kus alkohoolsed joogid on keelustatud. Alkoholi sisaldavaid vedelikke tarvitatakse ka lõhna- ja puhastusainetena, toidutegemisel jms.

 

* Kui on alkoholi, siis pole alkohol [[probleem]].

** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019

 

* Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud [[Liivimaa]] ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb.

* [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks [[Riia]] õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja).

** [[Marek Tamm]] [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020

 

* Täna tõin [[Calvados]]i, [[Amontillado]] ja banaanilikööri. Aga [[koristamine]] teeb mu haigeks, ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun.

** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 14.10.1957

 

* Võimalik, et alkohol ei mõju sama tugevalt kui südamepalve. Aga igatahes mõjub see niisama kiirelt.

** [[Peter Høeg]], "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 176

 

* Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas.

* 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud Reformierakond oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks.

** [[Riina Raudne]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26642 "Rahvatervise areng"] Vikerkaar, 11/2020

 

* Esimesed kaks sihiteadlikku keemilist reaktsiooni, mille meie esiisad kasutusele võtsid olid [[tuli|tule]] süütamine ja joovastava joogi kääritamine. Viimane leiutati tõenäoselt hulga varem ja ühe üsnagi respekteeritava evolutsiooniteooria järgi oli just see algtõukeks ''[[Homo sapiens]]'''i tekkimisele (mitte [[töö]]armastus nagu väidavad [[marksism|marksistlikud]] filosoofid). [[Ahv]]il tekkis reaalne vajadus puu otsast alla tulla selleks, et korjata maast kääritatud vilju, mis tekitasid peas toreda sumina.

** [[Jüri Liiv]], "Keemia õhtuõpik", 2018, lk 9

 

==Luule==