Anne Erm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
* Tänapäeva noored on küllalt hästi informeeritud, nende muusikaline silmapiir võib olla väga lai. Nad teavad, milline on momendil maa­ilmas hea ning moodsa muusika mudel ja on virgad seda nõudma. Selge, et ajast ja arust solist või ansambel ei löö täna enam läbi. Aga muusika on siiski kõigi jaoks, vanade ja noorte jaoks. Siit saa­vad kosutust hingele ja vaimule koolilapsed ning pensionärid, töö­lised ning põllumehed. Neile on vaja anda valikuvõimalus. Kellele lööklaul, kellele folk, kellele džäss, kellele rokk... Meie muusikaolustikus peaks leiduma muu­sikat kõigiks hingeilmadeks. Ai­nult sel juhul tunneb inimene, et muusika on ta sõber, ta emotsioo­nide rikastaja. (lk 5)
* Kõige paremini suudab erinevate kuulajate maitset rahuldada [[raa­dio]]. (lk 5)
* Esialgu veel puudub meie vabariigis [[muusikumuusik]]teute tegevust korraldav ühine organisatsioon, aga seda oleks ammugi vaja, sest kõik ei mahu [[filharmoonia]] hoole alla. "Hiina müüri" professionaalsete ja taidlusmuusikute vahel täna­päeval muidugi pole. Hindamise kriteeriumiks jääb ikka [[kvaliteet]], ja kui see rahuldab, on uksed eetrisse ning kontsertlavale lahti mõlemale. (lk 6)
* [[Asjatundja]]ks levimuu­sika hindamisel peab end ena­masti igaüks. Eestis on igas peres keskmiselt kaks raadiot, igas tei­ses kodus on televiisor, igas kol­mandas grammofon, igas neljandas magnetofon. Muusikat käepärast kui palju! Vähem või rohkem kuulavad levimuusikat kõik inimesed, isegi selle veendunud vas­tastel on südamesopis mõni [[lemmiklaul]]. (lk 6)
* Meie sajandil toimub levimuusika areng käsikäes [[massikommunikat­sioon]]ivahendite arenguga. Muusi­kat tiražeerivad raadio, televisi­oon, heliplaadid, -lindid, -kassetid jne., olles võimsaks loomingu stimulaatoriks. (lk 6)