Anne Erm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
* Esialgu veel puudub meie vabariigis [[muusik]]ute tegevust korraldav ühine organisatsioon, aga seda oleks ammugi vaja, sest kõik ei mahu [[filharmoonia]] hoole alla. "Hiina müüri" professionaalsete ja taidlusmuusikute vahel täna­päeval muidugi pole. Hindamise kriteeriumiks jääb ikka [[kvaliteet]], ja kui see rahuldab, on uksed eetrisse ning kontsertlavale lahti mõlemale. (lk 6)
* [[Asjatundja]]ks levimuu­sika hindamisel peab end ena­masti igaüks. Eestis on igas peres keskmiselt kaks raadiot, igas tei­ses kodus on televiisor, igas kol­mandas grammofon, igas neljandas magnetofon. Muusikat käepärast kui palju! Vähem või rohkem kuulavad levimuusikat kõik inimesed, isegi selle veendunud vas­tastel on südamesopis mõni [[lemmiklaul]]. (lk 6)
* Meie sajandil toimub levimuusika areng käsikäes [[massikommunikat­sioonmassikommunikatsioon]]ivahendite arenguga. Muusi­kat tiražeerivad raadio, televisi­oon, heliplaadid, -lindid, -kassetid jne., olles võimsaks loomingu stimulaatoriks. (lk 6)
* 36־aastaselt surnud [[Raimond Valg­re]] pärandas meile ligi sada laulu, millest paljudele lõi ta ise ka sõnad. "Sinilind", "Muinaslugu muusi­kas", "Hall sõdurisinel", "Saare­maa valss" ja kümned teised Valgre laulud on leidnud kindla koha solis­tide repertuaaris ja kuulajate süda­mes, kõlades üha uutes vokaal- ja instrumentaalvariantides ka noore muusikutepõlvkonna esituses. (lk 7)
* Kuuekümnendatel aastatel seisis eesti levimuusika juba kindlalt jalgadel. See oli stabiliseerumise periood: loomingulised otsingud kinnistusid, helilooming ja esituskunst saavutasid suurema kunstiküpsuse. Eesti džässifestivalid võitsid suure autoriteedi kogu Nõukogudemaal. Rohkem kui kakskümmend parimas loomeeas professionaalset heliloojat tegid palju ära meie levimuusika aren­damiseks. Isegi mitmed veendu­nud süvamuusika autorid kirjutasid sel perioodil mõned teosed kergemas laadis. Heliloojate edu­rivis oli kolm meest [[Uno Nais­soo]], [[Arne Oit]] ja [[Valter Ojakäär]]. Nende muusikalise tegevuse ja loomingu mõju meie tänasele levi­muusikale oleks raske üle hinnata. Nad võitlesid rahvusliku, nüüdis­aja nõuetele vastava professio­naalse loomingu eest, rajades kindla aluse eesti džässimuusikale ning arendades edasi laululoo­mingu traditsioone. Nad võtsid oma südameasjaks noore haritud levimuusikute põlvkonna kasvata­mise ning tõhusa muusikapropa­ganda tegemise. (lk 7)