Anne Erm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
* Esialgu veel puudub meie vabariigis [[muusik]]ute tegevust korraldav ühine organisatsioon, aga seda oleks ammugi vaja, sest kõik ei mahu [[filharmoonia]] hoole alla. "Hiina müüri" professionaalsete ja taidlusmuusikute vahel tänapäeval muidugi pole. Hindamise kriteeriumiks jääb ikka [[kvaliteet]], ja kui see rahuldab, on uksed eetrisse ning kontsertlavale lahti mõlemale. (lk 6)
* [[Asjatundja]]ks levimuusika hindamisel peab end enamasti igaüks. Eestis on igas peres keskmiselt kaks raadiot, igas teises kodus on televiisor, igas kolmandas grammofon, igas neljandas magnetofon. Muusikat käepärast kui palju! Vähem või rohkem kuulavad levimuusikat kõik inimesed, isegi selle veendunud vastastel on südamesopis mõni [[lemmiklaul]]. (lk 6)
* Meie sajandil toimub levimuusika areng käsikäes [[
* 36־aastaselt surnud [[Raimond Valgre]] pärandas meile ligi sada laulu, millest paljudele lõi ta ise ka sõnad. "Sinilind", "Muinaslugu muusikas", "Hall sõdurisinel", "Saaremaa valss" ja kümned teised Valgre laulud on leidnud kindla koha solistide repertuaaris ja kuulajate südames, kõlades üha uutes vokaal- ja instrumentaalvariantides ka noore muusikutepõlvkonna esituses. (lk 7)
* Kuuekümnendatel aastatel seisis eesti levimuusika juba kindlalt jalgadel. See oli stabiliseerumise periood: loomingulised otsingud kinnistusid, helilooming ja esituskunst saavutasid suurema kunstiküpsuse. Eesti džässifestivalid võitsid suure autoriteedi kogu Nõukogudemaal. Rohkem kui kakskümmend parimas loomeeas professionaalset heliloojat tegid palju ära meie levimuusika arendamiseks. Isegi mitmed veendunud süvamuusika autorid kirjutasid sel perioodil mõned teosed kergemas laadis. Heliloojate edurivis oli kolm meest [[Uno Naissoo]], [[Arne Oit]] ja [[Valter Ojakäär]]. Nende muusikalise tegevuse ja loomingu mõju meie tänasele levimuusikale oleks raske üle hinnata. Nad võitlesid rahvusliku, nüüdisaja nõuetele vastava professionaalse loomingu eest, rajades kindla aluse eesti džässimuusikale ning arendades edasi laululoomingu traditsioone. Nad võtsid oma südameasjaks noore haritud levimuusikute põlvkonna kasvatamise ning tõhusa muusikapropaganda tegemise. (lk 7)
|