Linnulaul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
==Proosa==
* Need tuttavad [[lill]]ed, see kõrvujäänud linnulaul, see [[taevas]], kord selge, kord [[pilv]]es, need künnivaod ja heinanurmed, tujukate hekkide[[hekk]]ide tõttu igaüks neist omanäoline — selletaolised asjad on meie kujutluse [[emakeel]], keel, mida meie [[lapsepõlv]]e põgusad [[tunnid]] on rikastanud habraste lahutamatute seostega. Tänane päikesepaiste lopsakal [[rohi|rohul]] ei oleks meile ehk midagi enamat kui väsinud hinge kahvatu aisting, kui meis ei elaks edasi nende kaugete aastate päikesepaiste ning rohi, et muuta meie aistinguid [[armastus]]eks.
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel". Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 38
 
 
* Oma Asunikuonni juures, kus iga päev teen ja toimetan nagu üks õige [[inimene]] kunagi (lindudel vähemalt on asi selge: inimene on see, kes muudkui teeb ja toimetab), olen märganud, et [[lind]]e võib küll laulda korraga mitu, aga alati on üks solist. Seda ühte kuuled. Teisi nagu polekski. Kuuled seda, kelle laul on kõige värskem. Kes on äsja saabunud ja just lauluhoo sisse saanud. Tema laseb siis päeva otsa.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 82