Loomade farm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
Toim |
||
7. rida:
== 1. peatükk==
*Kõige viimasena tuli kass, kes otsis soojemat kohta nagu ikka ning puges lõpuks Tümpsa ja Ristiku vahele. Seal lõi ta siis kogu Majori kõne ajal rahulolevalt nurru, kuulamata sõnagi sellest, mida Major rääkis.
*Majori kõne:
*Ärge iial kuulake, kui teile räägitakse, et inimestel ja loomadel on ühised huvid, et ühtede heaolu on teistegi heaolu.
*Kõik, mis käib kahel jalal, on vaenlane. Kõik, mis käib neljal jalal või lendab, on sõber. Ja jätke meelde ka see, et inimese vastu võideldes ei tohi te temasarnaseks muutuda... Kõik inimese kombed on halvad. Mis aga peamine: ükski loom ei tohi iial türanniseerida teisi omasuguseid... Ükski loom ei tohi iial tappa teist looma. Kõik loomad on võrdsed.
== 2. peatükk==
* [[Neli]] [[Jalg|jalga]] hea, kaks jalga halb!<ref>https://jupiter.err.ee/1230553/jarjejutt-george-orwell-loomade-farm</ref>
*Siinsamas võeti vastu üksmeelne otsus, et elumaja on vaja säilitada muuseumine. Kõik olid ühel nõul, et ükski loom ei tohi sinna kunagi
*Siis võttis Lumepall (kuna tema oli kõige osavam kirjutama) pintsli sõrgatsite vahele ja kattis värviga värava ülemisele põiklatile maalitud nime KARJAFARM ning selle asemele maalis LOOMADE FARM.
19. rida:
*Kuid sead olid väga leidlikud ja oskasid kõikidest raskustest üle saada.
*Sead õieti tööd ei teinud, vaid juhatasid ja valvasid teisi. Kuna nemad teadsid rohkem, siis oli loomulik, et neile jäi juhiroll.
*Kõik imetlesid Tümpsat... Igale probleemile, igale tagasilangusele oli tal üks vastus:
*Vana eesel Benjamin ei paistnud pärast ülestõusu üldse muutunud olevat. Ta tegi tööd niisama aeglasel ja jäärapäisel viisil nagu Jonesigi aegu ega hoidnud kunagi kõrvale, kuid ei pakkunud end ka kordagi vabatahtlikult mõnele ekstratööle. Ülestõusu ja selle saavutuste kohta ei avaldanud ta mingit arvamust. Kui talt küsiti, kas ta pole õnnelikum nüüd, kui Jones ära on, ütles ta vaid:
*Otsuste väljapakkujaiks olid alati sead. Muud loomad oskasid küll hääletada, kuid ei mõistnud kunagi oma peast ettepanekuid teha. Lumepall ja Napoleon olid väitlustes teistest kaugelt üle. Aga pandi tähele, et need kaks polnud iialgi ühel meelel; kui üks neist mida tahes ette pani, võis ikka oodata, et teine on sellele vastu.
*Näiteks üritus metsloomi taltsaks teha jooksis peaaegu otsemaid tühja. Need pidasid end ülal nagu ennegi ja kui neid koheldi suuremeelselt, siis kasutasid nad selle lihtsalt ära.
*Napoleoni ei huvitanud Lumepalli komiteed. Ta ütles, et noorsoo kasvatamine on tähtsam kõigest sellest, mida võib teha nende heaks, kes on juba täiskasvanud.
*Loomad olid pidanud endastmõistetavaks, et mahakukkunud õunad jagatakse võrdselt kõigi vahel, kuid ühel päeval tuli käsk, et kõik õunad tuleb kokku korjata ja riistakuuri sigade käsutusse tuua. Mõned muud loomad nurisesid selle üle, aga sest polnud tulu. Selles asjas olid kõik sead täiesti ühel meelel, sedakorda isegi Lumepall ja Napoleon.
*Kiunats:
== 5. peatükk==
*Oli saanud tavaks, et sead, kes olid ilmselgelt teistest loomadest nutikamad, otsustavad kõik
*Napoleon ei esitanud omalt poolt mingeid plaane, kuid vaikselt ütles ta, et Lumepall ei jõua kuhugi välja, ja näis ootavat õiget silmapilku.
*Ainult Napoleon hoidis eemale. Ta oli algusest peale kuulutuanud, et on tuuleveski vastu. Ühel päeval ta siiski ilmus, uuris teraselt plaanide igat detaili ja nuuskis neid korra või paar, seisis siis plaane silmanurgast piieldes vähe aega paigal; tõstis korraga jalga, kusi plaanide peale ja sammus sõnagi lausumata välja.
*Üks väitis, et kui nad ei suuda ennast kaitsta, siis saadakse neist tingimata jagu, teine väitis, et kui igal pool toimuvad ülestõusud, siis pole neil vajagi end kaitsta. Loomad kuulasid esiteks Napoleoni, siis Lumepalli, oskamata otsustada, kummal on õigus; nad jäid aga ikka nõusse sellega, kes parajasti kõneles.
*Kiunats:
== 6. peatükk==
47. rida:
== 10. peatükk==
*Tõeline õnn on kõvas töös ja vähenõudlikus elus, ütles ta.
*Kuidagi paistis, nagu oleks farm rikkamaks saanud, kuid see ei teinud loomi endid rikkamaks – välja arvatud muidugi sead ja koerad. Ehk oli see osalt sellepärast nii, et sigu ja koeri oli nii palju. Mitte seda, et need olendid poleks omal viisil töötanud. Nagu Kiunats ei väsinud kunagi seletamast, oli farmis palju järelevalvamis- ja organiseerimistööd. Suur osa sellest tööst oli säärast laadi, et teised loomad olid liiga rumalad selle mõistmiseks. Näiteks rääkis Kiunats, et sigadel tuleb kulutada iga päev tohutut vaeva
* Kõik [[loom]]ad on võrdsed, aga mõned on võrdsemad.
* "Väljas seisvad loomad vaatasid sealt [[Inimene|inimesele]] ja inimeselt [[Siga|seale]] ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes." (lk 91)
|