Kolju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
* Kui me esimese päeva jooksul olime valmis kõhukoopaga ja rinnaõõnega, siis teisel päeval pidi [[kirurg]] Konrad appi võtma [[saag|sae]], et avada laiba koljut. See oli kõige kõrgema elujõu, psüühilise pneuma asukohaks. Siit levis see närvide kaudu kogu [[keha]]sse ja me võisime ka seda teed jälgida, samuti nagu olime jälginud animaalse ja vegetatiivse elujõu teed arterite ja veenide kaudu. Kuni lõpuks kolmandaks päevaks oli järele jäänud ainult [[luukere]] — viimane, mis püsis pärast kõdunemist. Ja ometi oli see osa inimkehast nii tähtsusetu, et sel polnud isegi oma [[planeet]]i. See oli vaevalt midagi [[arst]]idele, vaid huvitas rohkem kirurge.
* Prantsuse koljumõõtjatel tekkis [[Gröönimaa]]l tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese [[intelligentsus|intelligentsi]] ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad.▼
** [[
▲* Prantsuse koljumõõtjatel tekkis [[Gröönimaa]]l tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese [[intelligentsus|intelligentsi]] ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997, lk 16
==Luule==
|