Reetmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* "Kuid miks peaks meid ähvardama suurem hädaoht kui Athost ja Aramist?" küsis Porthos.
:"Sellepärast, et nemad ei teinud muud, kui vaid püüdsid täita [[ülesanne]]t, mille olid saanud kuninganna Henriette'ilt. Meie aga reetsime Mazarini. Meid lähetati [[kuller]]itena Cromwelli juurde, meie aga muutusime kuningas Charles'i toetajateks. Ja selle asemel, et kaasa aidata tema kuningliku pea maharaiumisele, nagu olid otsustanud need lurjused härrad Mazarin, Cromwell, Joyce, Pridge, Fairfax jne jne, oleksime ta peaaegu ära päästnud." (lk 757)
9. rida ⟶ 8. rida:
* Kõik [[sõda|sõjad]] sunniti [[Venemaa]]le peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu.
** [[Karl August Hindrey]] "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1
* [M]inu meelest [[ilukirjandus]]e tõlkija ei reeda midagi, vaid vahendab. Või igatahes nii peaks see olema. Vähemalt ei kuulu reetmine, moonutamine, sõnaväänamine tema mõiste juurde ega vihja sellele ka ükski eeltoodud põhitähendus. mõningate keerulisemate tekstide puhul olengi kaalunud, kas õigem oleks öelda "tõlkinud" või "vahendanud". Tõlkija on autori hääl, suuvooder teises keeles. (lk 8)
** [[Mati Sirkel]] "Arusaamatus ja arusaam" - "Tõlkija hääl II" Tallinn: SA Kultuurileht, 2014
* Riigikeele sajanda sünnipäeva puhul on raske öeldagi, et seesama tekst oleks teadusbürokraatia silmis [[teadus]], kui see oleks [[inglise keel]]es.
17. rida ⟶ 18. rida:
:[[Eesti keel]]es ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Raiskamine ei ole mitte eesti keeles kirjutamine ja rääkimine, vaid raiskamine – isegi esivanemate reetmine – oleks hoopis eesti keele äraandmine.
* [[Ülle Madise]] [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019
* Avalikus poliitilises diskussioonis jäi sedapuhku domineerima seisukoht, mille kohaselt [[Tiibet]]it (nagu [[ööbik]]utki) ei tohi reeta – ja nii saigi [[dalai-laama]]le osaks soe vastuvõtt nii mitmete kõrgete ametiisikute kui rahva poolt.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/debatt/ "Debatt: Kommentaar Andreas Kaju artiklile Hiina ja idealismi piirid"], Diplomaatia nr 99, november 2011
* [[Moralist]]ina nägi Havel vastastikust [[võlg]]a nii Lääne- kui Ida-Euroopal: Läänel Ida reetmise ja unarussejätmise eest [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus ja järel ning Idal kasina võime tõttu tõlkida oma totalitarismikogemus Läänele arusaadavasse keelde.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine"], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile)
[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
| |||