Massimõrv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Holokausti nägemine Teise maailmasõja keskse inimtragöödiana on omakorda pärssinud teiste sõjas massilisi kaotusi kandnud rahvaste kannatuste analüüsi. Nõukogude režiimi sõjaaegsete kuritegude lahkamises juutide vastu suunatud massimõrvaga võrreldavas inimsusevastaste kuritegude raamistikus kiputakse nägema katset natside tegevust relativiseerida ja rehabiliteeridagi. Ikka veel on...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* [[Holokaust]]i nägemine [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] keskse inim[[tragöödia]]na on omakorda pärssinud teiste sõjas massilisi kaotusi kandnud rahvaste kannatuste [[analüüs]]i. [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] sõjaaegsete [[kuritegu]]de lahkamises [[juut]]ide vastu suunatud massimõrvaga võrreldavas inimsusevastaste kuritegude raamistikus kiputakse nägema katset [[natsid]]e tegevust relativiseerida ja rehabiliteeridagi. Ikka veel on Euroopa Teise maailmasõja ajalookirjutuses kombeks üks kuri korraga.
** [[Maria Mälksoo]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jaetkusojaks-historikerstreitile/ "Jätkusõjaks Historikerstreitile"], Sirp, 04.02.2010 (arvustus: Bogdan Musial, "Sihikul on Saksamaa: Stalini sõjaplaanid Lääne vastu", tlk Toomas Huik, Tänapäev, 2009)
* Sellest probleemist sain esimest korda teadlikuks aastaid tagasi, jalutades üle Karli silla, mis oli üks suuremaid turistimagneteid toonases vastselt demokraatlikus Prahas. Sillal oli tänavamuusikuid ja kaubitsejaid, umbes iga viie meetri tagant müüs keegi just sellist kaupa, mida võiski oodata säärases postkaardilikult ilusas paigas. Välja oli pandud sama kenadest tänavatest tehtud maale, soodsa hinnaga ehteid ja "Praha" võtmehoidjaid. Muu pudi-padi seas oli võimalik osta Nõukogude militaaratribuutikat: vormimütse, embleeme, vööpandlaid ning Lenini ja Brežnevi piltidega plekist rinnamärke, mida Nõukogude õpilased kord koolivormi rinda kinnitasid.
:See vaatepiir tundus mulle kummaline. Enamik inimesi, kes sellist atribuutikat ostsid, olid ameeriklased ja lääneeurooplased. Kellelgi neist ei tuleks pähe kanda haakristi. Ometi polnud kellelgi midagi selle vastu, et kanda oma T-särgil või kübaral sirpi ja vasarat. See oli väike tähelepanek, kuid vahel aitavad just väikesed tähelepanekud kõige paremini kultuurikliimat jälgida. Siin oli õppetund ülimalt selge: ühe massimõrva sümbol täidab meid õudusega, teise massimõrva sümbol ajab meid naerma.
* [[Anne Applebaum]], "Gulag", tlk Aldo Randmaa, 2005, lk 13-14
| |||