Epi Tohvri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Tsitaadid väljaandest: Epi Tohvri, "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019.
 
* [[Georges Frédéric Parrot|Parrot']] läbinisti [[humanism|humanistlik]] ja [[liberaalsus|liberaalne]] [[maailmavaade]], julge meel, temperament ja kirglik [[tõearmastus]] viisid teda tihti vastuollu [[konformism|konformistlike]] ja [[obskurantlus|obskurantistlike]] inimestega, tema seisukohad ei olnud mugavad [[keisrer|keisritele]], sest riivasid valusalt [[Vene impeeriumiimpeerium]]i kitsaskohti. Samas oli temas olemas see hädavajalik [[võõramaalane|võõramaalase]] terav pilk koos pühendumusega[[pühendumus]]ega, mis aitas muuta siinset piirkonda tunduvalt euroopalikumaks. (lk 18)
 
* Minu 2009. aastal valminud doktoritöö käsitles esmakordselt ülikooli arhitektuuriansambli kontseptuaalset lahendust, mis vastas valgustusajastul sõnastatud uuele sekulaarsele ülikooli-ideele. Selle kontseptsiooni autoriks saab pidada Georges Frédéric Parrot'd, kes mängis kaalukat rolli ülikooli planeerimisel ja sekulaarse visuaalse kuvandi loomisel. Nõnda eristus [[Tartu ülikool]] endistest kesk- ja varauusaegsetest ülikoolidest, kus keskse koha hõivas ülikooli kirik. Tänu Parrot' visioonile sai Tartu ülikoolist üks edumeelsemaid valgustusajastu uue ülikooli-idee alusel rajatud õppekeskkondi 19. sajandi alguse Euroopas. (lk 23)