Ellujäämine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
==Proosa==
* Lõpuks ometi [[tõde]]. Lebades, [[nägu]] vastu [[tolm]]ust [[vaip]]a [[kabinet]]is, kus ta oli kunagi mõelnud, et ta õpib [[võit|võidu]] [[saladus]]i, sai Harry lõpuks aru, et talt ei oodatud ellujäämist. Tema [[ülesanne]] oli rahulikult [[surm]]a rõõmsasse [[embus|sülelusse]] kõndida.▼
** [[J. K. Rowling]], "[[Harry Potter ja Surma Vägised]]", tlk, Krista ja Kaisa Kaer, 2007, lk 584▼
* [[Süsteem]]id ei karda mitte [[reform]]i (see on nende jälk ellujäämisstrateegia), vaid [[reformatsioon]]i – [[Martin Luther|inimest, kes naelutaks oma teesid kiriku uksele]], kuulutamaks uut [[maailmavaade]]t.▼
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018▼
* Kõik muutub keeruliseks, kui jutt on ellujäämisest niisugustel aegadel, nagu meil olid, vana ja väeti inimese ellujäämisest tugeva noore perekonna palge ees (isa ja ema olid neljakümne kahe aastased, mina olin kaheksateist). (lk 38)
* Samal ajal me elasime läbi kõige hirmsama juunikuu (auu!-kuu), kui tagavarad maal tavaliselt otsa saavad. Me mugisime [[võilill]]esalatit, vaaritasime [[nõges]]esuppi, aga põhiliselt kitkusime rohtu ning muudkui tassisime ja tassisime ja tassisime [[seljakott]]ide ja kandekottidega. Niita me ei osanud, ja ka [[rohi]] ei olnud veel väga kõrge. Anisja andis meile lõpuks ometi [[vikat]]i (kümne seljakotitäie rohu eest, aga seda on päris palju), ja me niitsime emaga kordamööda. (lk 40)
24. rida ⟶ 16. rida:
:Ma olin end [[lukk]]u pannud ja [[võti|võtme]] ära kaotanud. See, mis meiega juhtus, oli nii erandlik ja karm, et ma püüdsin kogu oma tahte, jõu ja kõigi vahenditega maailmale näidata, et ei juhtunud midagi erilist. See oli vaistlik ellujäämisestrateegia: kaas peale, kui sa ei kannata sisu vaadata, veel vähem seal sees tuhnida. (lk 14)
* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
▲* Lõpuks ometi [[tõde]]. Lebades, [[nägu]] vastu [[tolm]]ust [[vaip]]a [[kabinet]]is, kus ta oli kunagi mõelnud, et ta õpib [[võit|võidu]] [[saladus]]i, sai Harry lõpuks aru, et talt ei oodatud ellujäämist. Tema [[ülesanne]] oli rahulikult [[surm]]a rõõmsasse [[embus|sülelusse]] kõndida.
▲** [[J. K. Rowling]], "[[Harry Potter ja Surma Vägised]]", tlk, Krista ja Kaisa Kaer, 2007, lk 584
* Jätkuks hiljuti ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] veergudel toimunud mõttevahetusele eksistentsiaalse Eesti kontseptsiooni üle võiksime arutada, kas ellujäämise [[eesmärk]] iseendas saab olla Eesti jaoks (piisavaks) positiivseks välispoliitiliseks sisuks? Mulle meeldib mõelda, et vähemalt samavõrra oluline on ka edasi minemine – ellu jääda ja edasi minna, nagu kirjutas õigusfilosoof [[Ilmar Tammelo]] – ehk siis viia välispoliitiliselt edasi teatud [[maailmavaade]]t, mis meie endi ellujäämise võimalikuks on teinud. Tiibeti kontekstis tähendaks see muuhulgas järjekindlat tiibetlaste põhiõiguste kaitse toetamist, maksimumprogrammina viidet rahvaste enesemääramisõigusele (aga selle sihi ebarealistlikkust on väljendanud dalai-laama isegi) või vähemalt kultuurilisele eluõigusele paljurahvuselise [[Hiina]] sees. Nii oleks võimalik ühtlasi olla "oma [[saatus]]est suurem" – sest riigi suuruse ja (moraalse) tugevuse määrab tema füüsiliste parameetrite kõrval ju ka riigi idee – mingisugune mittemateriaalne pidepunkt territooriumi, rahvaarvu ja rahvusliku rikkuse kõrval.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/debatt/ "Debatt: Kommentaar Andreas Kaju artiklile Hiina ja idealismi piirid"], Diplomaatia nr 99, november 2011
▲* [[Süsteem]]id ei karda mitte [[reform]]i (see on nende jälk ellujäämisstrateegia), vaid [[reformatsioon]]i – [[Martin Luther|inimest, kes naelutaks oma teesid kiriku uksele]], kuulutamaks uut [[maailmavaade]]t.
▲** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
[[Kategooria:Tegevused]]
| |||