Krae: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Alessandro_allori_-_retrato_de_um_fidalgo_florentino_(piero_de_medici)_01.jpg|pisi|Alessandri Allori. Firenze aadlimehe portree (Piero di Medici?)]]
[[pilt:Anthony van Dyck - Family Portrait.jpg|pisi|Erisugused varase baroki kraed ja inimesed Anthonis van Dyck'i Perekonnaportreel, 1621]]
==Proosa==
* Meie, tütarlapsed, olime lõpuks ometi loobunud kõrgetest pluusikraedest, mis kummaltki küljelt ja tagant olid jäigaks tehtud väikeste siksakiliste kalaluudega ja jätsid kaelale punase ebamugava jälje. Jõudis kätte päev, mil inimesed võtsid kokku julguse, et tunda end mugavasti. Peeter Paani krae oli arvatavasti kujundatud mahapööratud krae eeskujul, mida Peeter Paan kandis
Barrie’ näidendis. See liibus ümber kaelatüve, oli pehmest riidest, selles polnud ühtegi kalaluud ja see oli taevalikult mugav. Seda oleks küll vaevalt võinud nimetada väljakutsuvaks. Praegu näib uskumatu, et kui tütarlapsed lasksid välja paista kaela paar tolli lõuast allpool, siis võisid nad omandada lodevate elukommetega plika maine. Tänapäeval plaažil bikiinides näitsikuid vaadates saame alles aru, kui kaugele me viiekümne aastaga oleme jõudnud.
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone, toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, 1996, lk 244
* Minu, kaheteistkümneaastase tütarlapse arvates on "kohutavalt tobe" selga tõmmata tumesinine [[kleit]], tärgeldatud valge kange kraega, ja mis veel kõige hullem — ette siduda must [[põll]] laia plisseeritud volangiga allääres. Koolipõlle õhuke, peaaegu läbipaistev riie on ebatavaliselt kore ja "hammustab", kui see päevitunud [[põlv]]i puudutab. Hea vähemalt, et võib [[kool]]i minna lühikestes valgetes [[sokk]]ides või nahavärvi põlvsukis, lõbusasti tolknevate tuttidega põlveõnnalde kohal kummalgi küljel. Jumalale tänu, pole mingeid eeskirju, mis puutub [[sukk]]adesse. Aga koolis peab kandma [[tuhvlid|tuhvleid]], kuna [[Prantsuse Lütseum]]i uhked parkettpõrandad ei tohi saada kriimustusi. Koju unustatud pehmed rihmadega mustad tuhvlid tähendaksid märkust "lohakuse" pärast. Oh, küll on ikka ebamugav kanda [[koolivorm]]i pärast napis [[supeltrikoo]]s paljajalu jooksmist [[ristikhein]]ast lõhnaval karjamaal või pehmelt soojal metsajärve liivarannaribal... (lk 7-8)
| |||