Bioloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Bioloogia''' (ka eluteadus) on loodusteaduse haru, mis uurib elu, s.t planeedil Maa elavaid organisme ja nende omavahelisi suhteid.
==Proosa==
* Kui see on [[roheline]] või vingerdab, siis on see bioloogia.
6. rida ⟶ 7. rida:
: Kui see ei tööta, on see [[füüsika]].
* [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu", Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusse. Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 126
ABRAHAM: Ja kuhu jääb siis [[eetika]]?<br>▼
ROBERT (''mõistab teisiti''): Just! Kuhu jääb eetika! Eetika pärast ma seda kõike kavatsengi. [[Õigusteadus]] on eetika alus, ja järsku libiseb üks [[teadus]] — bioloogia — meie kontrolli alt välja! Ennekuulmatu lugu. Teie hakkate päid maha võtma ja külge pookima oma suva järgi. [[teadlane|Teadlaste]] konsiiliumid hakkavad tegema otsuseid, mida meie kui mittespetsialistid ei suuda kõigutada. Häbiväärne! Siiani fikseeriti [[surm]]a südametegevuse lakkamise järgi, nüüd — [[süda]]nt pole, aga [[pea]] elab edasi! (''Hoogustub, muutub professionaalselt ilukõnelejalikuks.'') Kujutle: naisele tuleb vastu tema kadunud mehe pea teise kere otsas! See on eetiline košmaar! Võib-olla pretendeerivad samale olendile kaks eri naist: üks peaga ja teine kehaga abielus olnu!<br>▼
ABRAHAM: Nii kaugel me veel kahjuks ei ole, see võtab aastaid.<br>▼
ROBERT: Aga teoreetiliselt pole see võimatu.<br>▼
ABRAHAM (''mõtlikult''): Võimatu vist mitte... Kaugemas tulevikus.▼
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), II vaatus, II pilt, lk 32-33▼
24. rida ⟶ 16. rida:
* Professor [[Eerik Kumari]] laskis oma tegevuse kõrgajal maha sadu [[lind]]e: nii tavalisi kui ka haruldasi. Osa lindude maosisude analüüsid rikastasid veidi tolleaegseid [[teadmine|teadmisi]] nende liikide toitumisest ja aitasid kaasa liigi bioloogia mõistmisele. Ning ilma selliste teadmisteta ei saanuks mõistagi korraldada ka linnukaitset.
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
* Aga bioloogia. See oli fakt. Ja bioloogiatund oli faktiaruanne. Siin edastati teadmist, mis oli kindel, ja poliitilise korra muutumine seda ei kõigutanud. Maailma sai kirjeldada ja seletada ainult maailma enda põhjal. Ja seadused, millele ta allus, olid piiramatu kehtivusega. Seal polnud midagi kokku leppida. See oli tõeline diktatuur!
** [[Judith Shalansky]], "Kaelkirjaku kael". Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev 2012, lk 39
* Et [[antropoloogia]] ja bioloogia kokku sobiks, tuleb bioloogial endal süveneda sellesse, mismoodi organismid [[tähendus]]i omistavad ja kuidas nad on tajuvad ja toimivad, ise otsuseid tegevad ja valivad olendid.
** [[Kalevi Kull]], "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna [[Konrad Lorenz]]i raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018
==Draama==
▲ABRAHAM: Ja kuhu jääb siis [[eetika]]?<br>
▲ROBERT (''mõistab teisiti''): Just! Kuhu jääb eetika! Eetika pärast ma seda kõike kavatsengi. [[Õigusteadus]] on eetika alus, ja järsku libiseb üks [[teadus]] — bioloogia — meie kontrolli alt välja! Ennekuulmatu lugu. Teie hakkate päid maha võtma ja külge pookima oma suva järgi. [[teadlane|Teadlaste]] konsiiliumid hakkavad tegema otsuseid, mida meie kui mittespetsialistid ei suuda kõigutada. Häbiväärne! Siiani fikseeriti [[surm]]a südametegevuse lakkamise järgi, nüüd — [[süda]]nt pole, aga [[pea]] elab edasi! (''Hoogustub, muutub professionaalselt ilukõnelejalikuks.'') Kujutle: naisele tuleb vastu tema kadunud mehe pea teise kere otsas! See on eetiline košmaar! Võib-olla pretendeerivad samale olendile kaks eri naist: üks peaga ja teine kehaga abielus olnu!<br>
▲ABRAHAM: Nii kaugel me veel kahjuks ei ole, see võtab aastaid.<br>
▲ROBERT: Aga teoreetiliselt pole see võimatu.<br>
▲ABRAHAM (''mõtlikult''): Võimatu vist mitte... Kaugemas tulevikus.
▲* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), II vaatus, II pilt, lk 32-33
| |||