Inimene: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

* Tema keha oli jõuetu. Pea nii raske. [[Aju]] oli meeletu energiaõgard. Näiteks [[meritupp]], selgrootu mereloom, jättis selle lihtsalt maha kohe, kui sai täiskasvanuks ja muutus paikseks. Meduusidel ei olnud ka aju. Nemad said elus hästi hakkama närvivõrgustiku abil. See [[pea]]. Juba sündimisel oli see liiga suur. Inimest polnud just kerge sünnitada. See liiga suur aju. Teadmiste salvesti, ülisuur nagu jääaegse hiigelhirve [[sarv]]ed, [[mammut]]i võhad, mõõkhammastiigri kihvad. Kuri [[saatus]]. [[Umbtänav]]. Millalgi. Mis sellest kasu oli? See teadmiste hunnik. See, mida me ei teadnud, ja see, mida me veel ei teadnud, ja kõik see, mida me tulevikus võiksime teada saada. Korrapäratu [[umbrohi]]. Siin ei aidanud mingi [[täienduskoolitus]]. Miski ei aidanud järjele. Kõik muutus aina komplekssemaks ja keerulisemaks. (lk 135)

* Juba asjaolu, et inimene pidi käima koolis, kõneles tema konstruktsiooni puudulikkusest. Peaaegu kõik teised loomad olid kohe sündides valmis. Eluks valmis. See oli neile jõukohane. Paari tunni pärast seisid nad juba oma jalgadel. Inimesed seevastu jäid kogu eluks ebaküpseks. Puudulikud olevused. Viletsakesed. Füsioloogiliselt enneaegsed, kes saavutasid [[suguküpsu]]se. Looduse poolt ettevalmistamata. Alles lõpus said eluga ühele poole. Nii vanaks elati vaid seepärast, et õppida tuli lõpmatult palju. (lk 144)

* Inimene oli lapitöö, vanade tükkide summa, ajutine nähtus, mis hädiselt funktsioneeris, täis üleliigseid tunnuseid. Me vedasime [[minevik]]ku endaga kaasas. Minevik muutis meid selleks, kes me olime, ja meil tuli sellega hakkama saada. Elu ei olnud võitlus, see oli koorem. Seda tuli kanda. Nii hästi kui võimalik. Seda [[ülesanne]]t tuli täita esimesest hingetõmbest alates. Inimesena olid sa alati tööl. Keegi ei surnud [[haigus]]e, vaid mineviku kätte. Mineviku kätte, mis ei olnud meid selliseks [[olevik]]uks ette valmistanud. (lk 156)

 

==Film==