Moon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
</poem>
* [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959)
 
 
 
<poem>
Kui ka mure maa kõik mustaks kisuks,
sina aga põimaks põllu nisuks[[nisu]]ks.
Nisupõllus [[rukkilill]] või magun
ilustaksid töödki omajagu.
</poem>
* [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67
 
 
 
59. rida ⟶ 57. rida:
</poem>
* [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7
 
 
 
76. rida ⟶ 73. rida:
laual [[Dante]] kantsoonid,
klaasis kartuli[[viin]].
[[Tuhapäev]] väljas tuiskab,
salaja südames huiskab
aimuste pakatav piin.
</poem>
* [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441
 
 
 
 
99. rida ⟶ 94. rida:
 
<poem>
[[Aeg]] ammu teinud umbse käänu,
Kaks väikest habrast rukkimooni
kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]],
ja õitsev kartul minu ees.
[[linn]] ise tõsiseks on jäänud
Tuul painutab mu hapraid maani,
ja endalt võetud mitmes [[nahk]].
tuid nad ei pudene, ei veel!
Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua
ei saa, kui segab plebsitung –
nüüd õpib see, kel isa pung
ning taltsas pää on kaasa tuua.
Kõik ist ja ast ja tung ja toon
on tuppe ehmund siinseis majus,
kus valmis eesti esiaju
ning õitses [[elu]] verev moon.
</poem>
* [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84
* [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo. lk 641
 
 
<poem>
Minna midagi nõudmata
[[udu]] hõbedast kingis,
käia kuhugi jõudmata
rohu rohevas ringis,
[[mesilind]]ele jagada
viimased lahtuvad [[lein]]ad,
mooniväljadel magada,
ümber sinised [[sein]]ad.
</poem>
* [[Kersti Merilaas]], "Mooniväljadel", rmt: "Antud ja võetud", 1985
 
 
<poem>
Kaks väikest habrast rukkimooni
Igal hommikul mu tädi aias
ja õitsev [[kartul]] minu ees.
[[Tuul]] painutab mu hapraid maani,
kuid nad ei pudene, ei veel!
</poem>
* [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641
 
 
<poem>
Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias
puhkevad taas uhiuued moonid.
Värve[[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]]
muudab oma varjundid ja toonid.
/---/
Tuleb pungast sõõrik punaleekiv?
Maheroosa, käharas volängisvolangis?
Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]?
Veinivärvi, valendavas randis?
</poem>
* [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81
 
 
<poem>
Nokaks silla musta [[luik]]e
kumab Rüütli soonetuike
veripunane [[neoon]].
Selle [[linn]]a [[apokriiva]]
märke kannab linnu tiiva
tardumus, suu hõõguv moon.
</poem>
* [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59
 
 
<poem>
[[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene
[[peegeldus]] jäi hiljaks
enne jõudsid moonid saada
imelikuks viljaks
131. rida ⟶ 165. rida:
* [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971)
 
 
<poem>
Kord põllul, kus kirendas punane moon,
üks pardike paterdas papaga koos
ja võlutult silmitses purpurset moonikest
parditütreke noor:
"Pai papa, kas moonikest puutuda saan?"
Kuid pajatas pardile papake hea:
"Ei pisike pardike moonikest puutuda saa.2
...
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
kuid pardike on väike.
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.
...
Ja ometi ilusal õiekuu ööl,
kui särasid lõbusalt põllud ja veed,
me pisike pardike põgenes pesast
ja moonile naiseks siis sai.
Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd,
sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb,
ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib.
 
Nii läkski lendu uhke moonipeiu
ja püüdis haneks väikse pardineiu.
</poem>
* [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses
 
 
<poem>
Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis
Moonid on vaid rohi, lill – ja seal
Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi
Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas.
 
Moonika, Moonika, ja moonid
Mooniga Moonika tuult kroonib
Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule
</poem>
* [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses
 
 
139. rida ⟶ 213. rida:
Sel varakevadel meid ära viib
</poem>
* [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris
 
 
 
150. rida ⟶ 223. rida:
kui viies viimse kergendus[[pisar]]a
oma pikka [[seelik]]usse varjas.
Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt silpe[[silp]]e.
Seitsmes seisis [[värav]]al,
süli moone täis.
</poem>
* [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016)
 
 
 
167. rida ⟶ 239. rida:
räägin sinu [[suu]] ojaveest.
...
nagu [[nunn]], ei tõmba
ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]].
mu [[süda]]me moonid õitsevad.
</poem>
* [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13
 
 
<poem>
moonides teevad
kaheksa [[maamesilane|maamesilast]]
koos [[ketassaag|ketassae]] häält
</poem>
* [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94
 
==Proosa==