Kong: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Mitte iial ei jaga Galkin enam temaga oma sisimat, ei räägi [[mure]]dest nagu varemalt. Ei ütle: jah, ma tean, sest minu [[pea]]st on pärit [[türm]]id, [[koridor]]id, trellid, narid, lämmatavalt ahtad seismiskambrid ja pimedad kongid koridoride servades, kuhu [[vang]] pistetakse, et ta [[seltsimees]]t näost näkku ei näeks, isoleeritud [[sein]]ad, mis ei lase koputades ühendust pidada - minu peast pärineb kõik see, mida on vaja, et jätta [[inimene]] ilma inimeseks olemisest, et murda sidemed inimeste vahel, et muuta inimene täiuslikuks [[aatom]]iks mehaaniliselt ümber üksteise tiirlevate aatomite riigis.
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees". Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Varrak, 2017, lk 217-218
* Ärgates leidis vana daam end spartalikult sisustatud, lagedate seintega kongist. [[Valu]] ta enam ei tundnud. [[Hing]] oli kerge, noor ja uudishimulik, samas aga teadis ta, et [[kogemus]] kükitab nurgas nagu [[Metuusala]] ja ootab oma aega. Ta oli siin kindlasti juba enne olnud. Miski tahtis end peale suruda, aga ta ei osanud veel otsustada, mis see õieti oli. Need valged [[sein]]ad, see [[klooster|kloostrit]] meenutav kong, see veel kirjutamata leht, mida [[mälu]]gi ei olnud veel hakanud täis kritseldama...
:Ta viibis ebamäärasuses, kobas kondise käega ettevaatlikult seina, imes endasse [[piirseisund]]i aimamatuid võimalusi. Kui ta pilku teritas, kerkisid seinal esile krobedused, mullid, kraatrid, ja üle lae viskus oksakujuline [[pragu]]. (lk 5)
* [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998
== Vaata ka ==
| |||