Ideaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
46. rida:
* Muidugi, ma saan aru, et noortel [[näitleja]]tel on praeguste palkade juures raske oma elu korraldada. Ja kui siis juhtub veel, et naisnäitlejal on väike [[laps]], võetakse seda juba sellise ilmaimena, et oeh... täna pole võimalik see ja homme teine! Seepärast olen alati imetlenud [[Anu Lamp]]i. Tal on kolm väikest poissi ja samas võib öelda, et ta kannab ju Noorsooteatri repertuaari, aga töö suhtes ei tee ta endale mingit hinnaalandust. Olen seda tähele pannud kas või tema ettevalmistuses raadio lugemistundideks. Ja ma ei tea korda, kui Anul poleks olnud nakatavalt hea tuju. Tema näos on kogu aeg [[päike]]. Tema olekus on midagi antiikset. Kuidas ma seda nüüd ütlen, ta on täiesti eestiaegne näitlejatüüp. Minu jaoks naisnäitleja ideaal. (lk 15)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16
* [Virginia Woolf:] "Tundes end kultuurühiskonnas ebamugavalt, kippusid [[polaaruurija]]d [[kõnnumaa]]le, veel läbiuurimata [[valged laigud|valgetele laikudele]] kaardil, puutumatule neitsilikule pinnale, kuhu ühegi mehe jalg polnud enne neid astunud, ja võitlusse looduse endaga, silmitsi elementide [[salakavalus]]e ja etteaimamatusega, varitseva [[kaos]]ega, kaugel harjumuslikkusest ja turvalisest, orjaloomuste [[argus]]est ja leigusest ning naise pehmest sülest kesk [[kodurahu]]. Nad<!--//--> võitlesid aristokraatlike ideaalide ja [[au]]mõistete eest ajal, mil need olid lahjenemas ja hääbumas, ajal, mis ähvardas tasandada inimestevahelised erinevused ja kustutada suurejoonelised mõtted. Nad ei teadnud ise, mis neid takka sundis, kõrgemad jõud ja idealistlikud nõudmised määrasid nende teed ja pitseerisid nende saatuse ning päevikutes ja kirjades naisele kirjutasid nad, et tema, naine, on ainus, kes mõistab, tal ei tule häbeneda mehe pärast, kes seab endale kõrgeid [[eesmärk]]e, mida ta hiljem reedab, et naine tunneb teda tegelikult paremini kui tema ise, ta tunneb mehe sisimaid tõukejõude ja mõistab teda, nagu emad mõistavad oma lapsi, ja saab aru, et mees peab ohverdama elu ja perekonna võitluses kõrgemate püüdluste nimel, ja mees ise on jõuetu meheliku tahte ees, mis on tema [[süda]]mes pesapaiga leidnud. Naised pidid mõistma, et ainult arad ja leiged asetavad perekonna kõrgemale Võitlusest ja Elueesmärgist. Nii nad kirjutasid, nii nad uskusid. [[Polaaröö]]s kogesid nad ülimat sihti.
:"Pole midagi nii kohutavalt ilusat kui polaaröö. Unenäoline [[nägemus]], maalitud [[hing]]e kõige kaunimates toonides. Just nagu värviline [[eeter]]; silm ei seleta, kus üks toon lõpeb ja teine algab, ja ometi on nad kõik olemas. Ei mingeid [[vorm]]e; kõikjal vaid helisev unelev värvimuusika, kauge lõppematu [[meloodia]] summutatud keeltelt. Aga kas pole kogu elu kaunidus selline, kõrge, õilis ja puhas nagu see öö," — nii võisid nad kirjutada oma [[päevik]]utesse.
:Selles valevuses, [[valge]]sse üleminevas valges, valge [[nüanss]]ides otsisid nad oma sihti. Aga nad ei teadnud, kus selles valevuses tuli heisata [[lipp]] kui [[tõestus]], et nad on pärale jõudnud. Kus asus tegelikult [[poolus]]? Kus oli [[maailma lõpp]] ja kuidas pidid nad selle märgistama ning maailmale näitama, et on selle leidnud? Et nad olid saabunud esimestena, et nad olid seal olnud? Nad olid otsinud valevust, aga ei suutnud seda [[vallutamine|vallutada]], nagu hukkamõistetud ekslesid nad seejärel edasi ühelt sihtmärgilt teisele, valevusest valevusse, pooluselt poolusele. Nagu [[Lendav hollandlane|Lendavad Hollandlased]] kihutasid nad üle avaruste oma [[koerakelk]]udel või vedasid ise [[saan]]e, kannatades ebainimlikke piinu ja vintsutusi. Paljud kaotasid mõistuse või kõngesid [[skorbuut|skorbuudi]], külma või<!--//--> nälja kätte ja paljud otsisidki surma ekspeditsiooni, mis oli määratud ebaõnnestumisele; nad surid [[lahing]]us, valgel avaral väljal, nad heitsid valgesse puhtasse lumme jääneitsi kaissu ja kivistusid tema embuses jääsammasteks." (lk 14-16)
* [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998
==Allikata==
| |||