Lõunasöök: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Sigfrid_Keinänen_-_Lunch_Break.jpg|pisi|Sigfrid Keinänen, "Lõunapaus" (1906)]]
==Proosa==
* Lõunasöök oli suursugune, [[teener|teenreid]] oli arvukalt, ning kõik andis märku emanda kavatsusest oma [[jõukus]]t välja näidata ja isanda suutlikkusest niisugust näitamist võimaldada. Vaatamata kõigile parandus- ja täiendustöödele, mis Norlandi [[mõis]]as veel teha tuli; vaatamata sellele, et tema omanik oleks ükskord äärepealt sunnitud olnud seda kahjuga maha müüma, ei vihjanud nüüd miski vähimalgi määral viletsusele, mida omanik oli mõista andnud; puudu polnud millestki peale vestlusoskuse, — aga selles osas oli puudujääk paraku märkimisväärne. John Dashwoodil polnud suurt midagi kuulamisväärset öelda, ning tema naisel oli seda veelgi vähem. Aga selles polnud midagi eriti häbistavat, sest üsna samasugused lood olid ka enamikuga nende külalistest, kellest peaaegu kõigil oli üks või teine puudujääk armastusväärsuse valdkonnas: [[mõistus]]e puudujääk — olgu loomupärane või teeseldud —, elegantsuse puudujääk, [[vaimukus]]e puudujääk või [[tuju]] puudujääk.
Jane Austen, "Mõistus ja tunded". Tõlkinud Karin Suursalu. Tallinn: Eesti Raamat 1996, lk 165-166
 
* Harriet rääkis talle hiljem, kui nad kõik koos Jane'iga pärastlõunasele [[jalutuskäik|jalutuskäigule]] läksid, et Sheila oli otsustanud lõunat teleritoas süüa, et vaadata keskpäevast [[Austraalia]] [[seebiooper]]ite rallit. Heather oli pidanud talle loengu selle [[ajaviide|ajaviite]] [[nürimeelsus]]e kohta ja oli isegi [[teler]]i välja lülitanud. Sheila olevat nutma puhkenud ja eelroaks mõeldud [[supp|supi]] Heatherile pähe valanud. (lk 68)