Victoria ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

:Aga ei: Chegwidden oli pruunikashallist [[kivi]]st suur, madal, räämas väljanägemisega [[mõisahoone]] ebasõbraliku tiidakil [[paraaduks]]ega, väikeste aknamulkudega ja kivi[[katus]]ega, millel kasvas laiguti [[sammal]]. Vana oli see vaieldamatult; seesugust [[ebamugavus]]t vähem kui nelja [[sajand]]iga ei saavuta. Maja [[lehk]]as, sest mitu korda lapitud Victoria-aegne [[torustik]] polnud iial nõuetele vastanud. (lk 192-193)

* [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999

 

* Nii et kui [[Elizabeth Barrett Browning|proua Browning]] pidas [[värssromaan]]i alla silmas raamatut, milles karakter avaneb lähedaselt ja delikaatselt, paljastuvad paljude südamete seosed ning lugu rullub lahti segamatult, kukkus ta täielikult läbi. Aga kui ta soovis pigem anda meile aimust elust üleüldse, inimestest, kes on vaieldamatult viktoriaanlikud, maadlevad oma ajastu probleemidega, nii et kõigele annab sära, indu ja lühidust luuletuli, läks see tal korda. Aurora Leigh, kes tunneb kirglikku huvi ühiskondlike küsimuste vastu, kelles võitlevad kunstnik ja naine, kes igatseb teadmisi ja vabadust, on oma ajastu ehe tütar. Ka Romney ei ole teragi vähem kindlalt Victoria ajastu keskpaiga kõrgete ideaalidega härrasmees, kes on ühiskondlike küsimuste üle sügavalt järele mõelnud ning õnnetul kombel asutanud Shropshire'is falansteeriumi. Tädi, sohvalinikud ja maahäärber, millest Aurora põgeneb, on küllalt tõelised, et olla praegusel hetkel Tottenham Court Roadil kõrgelt hinnatud. Viktoriaanliku elutunde laiemad aspektid leiavad siin kuutust sama kindlalt ja elavalt kui ükskõik millises Trollope'i või proua Gaskelli romaanis.