Redaktsioon: 6. juuli 2021, kell 00:29 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 976 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. september 2021, kell 18:04 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 976 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
89. rida: * 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse [[Tõnu Õnnepalu]] "Vennas" (Eesti Draamateater, 2014, lav [[Aleksander Eelmaa]]), kirjutatud kahe [[Hiiumaa]] venna autentse [[kirjavahetus]]e põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas keele enda [[poeesia]]l on oma lugu rääkida. (lk 76) ** [[Ene Paaver]], "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88 ==Luule== <poem> vihma nägu on tänane [[lumi]] tänane keel sajab suust ja sõnadest alla nagu [[raudteeliiprid]] maa alla söe[[kaevandus]]tesse </poem> * [[Joanna Ellmann]], "vihma nägu on tänane lumi...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 29 ==Vanasõnad== [[Kaja]] oskab iga keelt. * Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. * [[Kuri]] keel teravam kui nuga. * Kurja keele eest ei pääse kuhugi. * Libe keel kaval petis. * Libe keel, kibe meel. * Libe keel teeb palju sõpru ja paha [[sõna]] murrab võõra väe. * Lihane keel lõikab luise kaela maha. * [[Paha]] keel tõstab [[tüli]]. * See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada. * Seni põlv põlvekene, kui pole [[suu]]l sulgejada ega keelel köitjada. * Valekeel ajab [[maailm]]a põlema. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Keel: erinevus redaktsioonide vahel