Luuderohi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
* See [[mets]], kus ma tänasel mahedal [[mai]]päeval jalutan, kus minu ja sinitaeva vahel on [[tamm]]ede noor kollakaspruun lehestik, maas mu [[jalg]]ade ees aga [[valge]]d tähtheinad, sinisilmsed [[mailane|mailased]] ja roomav luuderohi — milline troopikapalmide salu, millised võõramaised [[sõnajalg|sõnajalad]] või uhked suureõielised [[lill]]ed suudaksid nii sügavaid ja õrnu keeli minus helisema panna nagu see kodumaastik?
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 38
 
 
* Sõna "raamat" elustas mind veidi ja ma palusin endale raamatukogust tuua "Gulliveri reisid". Seda raamatut olin ma ikka ja jälle heameelega lugenud. Minu arvates jutustati selles tõelistest sündmustest, ja need äratasid minus sügavamat huvi kui muinasjutud. Otsinud asjatult haldjaid sõrmkübaralehtede, kellukate ja seenekübarate alt ning eefeust varjatud vana [[müür]]i lõhedest, olin ma viimaks kurvale järeldusele jõudnud, et nad on kõik [[Inglismaa]]lt välja rännanud kusagile metsikule maale, kus on paksud põlismetsad ning õige vähe inimesi.
** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 21
 
 
* [[Sirel]] oli paari heitnud punase pöögiga ja õel luuderohi, see ilu igavene vaenlane, oli selleks, et neid veelgi tihedamini teineteise külge siduda, heitnud oma väädid ümber selle paari ja nad vangistanud. Luuderohul oli selles hüljatud aias valitsev koht, pikad pasmad roomasid üle muruplatside ja olid peagi haaramas oma võimusesse ka maja. Oli veel üks taim, poolenisti metsa sünnitis, mille suguvõsa oli kunagi ekselnud metsa all ja unustusse jäänud, nüüd tungis see koos luuderohuga ühel meelel edasi ja ajas oma inetuid, hiiglasliku rabarberi taolisi vorme pehmele murumaale, kus olid õitsenud nartsissid.
** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca". Tõlkinud Virve Krimm. Varrak 1993, lk 4-5
 
 
* Mees ronis heki alt välja. See polnud sugugi lihtne, sest [[öö]] jooksul olid tema [[riided|riiete]] ning juuste külge takerdunud või kinni jäätunud [[viirpuu]]raod, [[leeder|leedrioksad]], luuderohuväädid, [[puuvõõrik|puuvõõrikujupid]] ja tuulepesad.
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007, lk 251
 
 
* Teiste inimeste [[seltskond|seltsi]] ei ole tarvis iga päev — see on miski, mis mähib end sulle ümber kui luuderohi ja võib su enda alla [[lämmatamine|lämmatada]]. (lk 292)
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996
 
==Luule==