Õilsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
* Õilsaid [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direktori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma tõttu jäävad kaks viimast tundi ära."
** [[Astrid Lindgren]], "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]", 1. ptk
 
 
* Me ei tunne end kusagil nii hubaselt nagu oma sünnipaigas, kus [[asi|esemed]] muutuvad meile kalliks, enne kui me kogeme, mis on valikuraskus, kus väline [[maailm]] näib meile ainult omaenda olemise jätkuna: me tajume ja armastame seda nagu omaenda olemasolutunnet ja oma luid-liikmeid. [[Oksjon]]ile pandult võiks meie varajase lapsepõlvekodu mööbel näida liiga tavalisena, isegi inetuna; nõudlikum maitse põlgaks selle ära; ja kas ei ole püüdlus oma ümbrust järjest kaunimaks ja kaunimaks muuta see õilis omadus, mis eraldab inimest elajast, või, kui soovitakse täpsemat definitsiooni - mis eraldab [[Inglased|inglise inimest]] võõramaistest elajatest?
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", II raamat, 1. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 139
 
 
* Kui inimene mõne absoluutse [[lollus]]ega hakkama saab, siis sünnib see ikka kõige õilsamatel ajenditel.
40. rida ⟶ 42. rida:
* Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". [[Mõistus]]e harjutamine ja õilsate [[tunne]]te arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
 
 
<poem>
48. rida ⟶ 49. rida:
</poem>
* [[Karl Ristikivi]], "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 42
 
 
* Kui üleilmsele vastutustundetusele lisandub sama ka [[kodu]]s, on [[tulevik]] tume või vähemalt mitte me endi kätes. Sestap peaksime Eestis kodanikuõilsuse au sisse tõstma ja põlgama valemängu kõigis selle avaldumisvormides. See pole üleskutse ängistavale tõsidusele – hea [[huumor]] kaunistab kõiki riigi[[võim]]u tasandeid kohtupidamisest [[Riigikogu]] istungi ja koduse valimisväitluseni. Ent aumõiste tuleks uuesti üles leida ja seda elus hoida.
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"], ERR, 23.02.2019
 
==Luule==