Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:C W Eckersberg 1841 - Kvinde foran et spejl.jpg|thumb|150px|Mis on tõeline – kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab? - [[Erich Maria Remarque]]]]
 
'''Reaalsus''' ehk '''tegelikkus''' on kõik, mis ei sõltu subjektiivsest arvamusest.
 
==Proosa==
* Te usute, et reaalsus on midagi objektiivset, välist, sõltumatult olemas olevat. Te usute, et reaalsus on oma olemuselt endastmõistetav. Kui te petate end mõttega, et te näete midagi, siis te eeldate, et ka kõik teised näevad sedasama, mis teie. Aga ma ütlen teile, Winston, et reaalsus ei ole väline. Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte üksikisiku [[teadvus]]es, mis võib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. Kõik, mida partei tõeks peab, on [[tõde]]. Võimatu on näha reaalsust teisit kui partei [[silm]]ade läbi.
** [[George Orwell]], "[[1984]]"
 
 
* Mis on tõeline – kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?
** [[Erich Maria Remarque]], "[[Lissaboni öö]]"
 
 
* Kontrollitavus on reaalsuse ainus [[teadus]]lik kriteerium. See ei tähenda aga, et ei või olemas olla reaalsusi, mida ei saa kontrollida.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
 
 
* 4.01. [[Lause]] on tõelisuse [[pilt]].
23. rida ⟶ 27. rida:
* On ilmne, et [[võim]]u kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.
** [[Hannah Arendt]], "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309
 
 
* Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja [[klassifitseerimine]]. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski [[mõte]] ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8
 
==Allikata==