Prantsuse keel: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
{{toimeta}}
 
==Proosa==
* "Tead mis," ütles Porthos, "minu arvates oleks väiksem [[patt]] keerata kael kahekorra sellel neetud mileedil kui vaestel [[hugenotid|hugenottidel]], kes pole iialgi teinud muud kurja kui [[laul]]nud prantsuse keeles salme, mida meie laulame [[ladina keel]]es."
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat., 1977, lk 437
 
 
* Ühe sõnaga — prantsuse keel oli ülimuse, rüütlite ja kohtunikkude [[keel]], kuna aga palju mehisem ja ilmekam anglosakside keel jäeti [[talupoeg]]ade ja teenijate tarvitada, kes midagi muud ei osanud. Ometi sünnitas paratamatu läbikäimine maalordide ja nende alamate olevuste vahel, kes seda maad harisid, aegamööda teatud murraku, mis kokku seatud prantsuse ja [[anglosaksi keel]]est ja millest mõlemad pooled vastastikku võisid aru saada; sellest tarvidusest tekkis aste-astmelt praegune [[inglise keel]], milles võitjate ja võidetute keeled nii õnnelikult kokku sulanud ja mida nii rikkalikult täiendatud klassikaliste ning lõunapoolse [[Euroopa]] rahvaste keelte varal.
** [[Walter Scott]], "Ivanhoe" (1820), tõlkinud [[Anton Hansen Tammsaare]] (1926)
 
 
* Räägitakse, et keele stadiaalse [[areng]]u [[teooria]] on [[marksism|marksistlik]] teooria, kuna see tunnistab äkiliste [[plahvatus]]te vältimatust tingimusena keele üleminekuks vanalt kvaliteedilt uuele. See on muidugi [[vale]], kuna raske oleks leida selles teoorias midagi marksistlikku. Ja kui stadiaalsusteooria tõepoolest tunnistab äkilisi plahvatusi keele arengus, siis seda halvem talle. Marksism ei tunnista äkilisi plahvatusi keele arengus, olemasoleva keele äkksurma ja äkilist uue keele rajamist. Lafargue'il ei olnud õigus, kui ta rääkis "äkilisest keelerevolutsioonist, mis toimus 1789. ja 1794. aasta vahel" (vt Lafargue'i brošüür "Keel ja revolutsioon"). Tollal ei olnud [[Prantsusmaa]]l mingit keelerevolutsiooni, ammugi äkilist. Muidugi täienes tol ajal prantsuse keele sõnavara uute [[sõna]]de ja väljenditega, kadusid kasutuselt mõned iganenud sõnad, muutus mõnede sõnade [[tähendus]] - ja kõik. Kuid sellised muutused ei määra mingil juhul keele [[saatus]]t. Keeles on peamine selle grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara. Kuid prantsuse keele grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara Prantsuse revolutsiooni ajal mitte üksnes et ei kadunud, vaid säilisid ilma oluliste muutusteta, ja mitte üksnes ei säilinud, vaid jätkavad edasielamist ka tänapäevases prantsuse keeles. Ma ei räägigi enam sellest, et olemasoleva keele likvideerimiseks ja uue rahvuskeele ülesehitamiseks ("äkiline keelerevolutsioon"!) on viie-kuueaastasest tähtajast naeruväärselt vähe - selleks on tarvis sajandeid.
* [[Jossif Stalin]], "Marksism ja keeleteaduse küsimused" ([http://www.philology.ru/linguistics1/stalin-50.htm "Марксизм и вопросы языкознания"])
 
 
* Prantsuskeelsed [[valloonid]] Lõuna-[[Belgia]]s ei mõista, miks nad peaksid teist ametlikku [[hollandi keel|(hollandi) keelt]] valdama, kuna prantsuse keel on ju internatsionaalne prestiižkeel. [[Flaamid]] omakorda ei saa aru, miks nemad peaksid prantsuse keelt õppima, eriti kui nad rahvastikust 60% moodustavad (5,5 miljonit) ja ka majanduslikult tähtsat rolli mängivad. (lk 10)
** [[Els Oksaar]], "Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. mai 1993". Tartu: Tartu Ülikool, 1994
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
[[Kategooria:Prantsusmaa]]
[[Kategooria:Šveits]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
36 585

muudatust