Mõistmine: erinevus redaktsioonide vahel

* 6.54 Mu [[lause]]d on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende - nende peale - nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles roninud.) Ta peab ületama need laused, siis näeb ta [[maailm]]a õigesti.

** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]", eelviimane lause (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])

 

* [[Laps]] kujutleb küll, et ta kõike mõistab, aga sedasama [[illusioon]]i pole hüljanud vanadki. [[Inimene]] mõistab väga vähe, kuigi paljust saab aru.

** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 20

 

* Mõistmine on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida [[Hegel]] silmas pidaski, märkides, et [[Minerva]] [[öökull]] lendab ainult [[öö]]siti.

** [[Terry Eagleton]], "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190

 

* [[Solidaarsus]] põhineb mõistmisel. Nii selle mõistmisel, mis toimub meie ümber, lähemal ja kaugemal. Kuid ka ligimese, tema [[olukord|olukorra]] mõistmisel. Solidaarsus toimib kõige kirkamal ja ehedamal moel, kui ebamugavust ja tõrjutust hakkavad tundma need, kes keelduvad koos teistega kandmast me ühist koormat.

** [[Toomas Hendrik Ilves]], [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/2483-vabariigi-president-eesti-vabariigi-iseseisvuspaeeva-pidulikul-kontserdil-johvi-kontserdimajas/index.html kõnest Eesti vabariigi 91. iseseisvuspäeval] Jõhvis (24.02.2009).

 

* [[Kõnelemine|Kõnelemise]] otstarve on üksteist mõista ja teateid saada [[sündmus]]te kohta. Kui aga keegi ütleb seda, mida pole, siis jäävad saavutamatuks need mõlemad eesmärgid, sest ei saa öelda, et ma teda mõistaksin ja samuti pole ma saanud teateid. Ja veelgi halvem teadmatusest seisneb selles, et mind pannakse uskuma, et [[asi]] on [[must]], kuigi ta on [[valge]], et asi on lühike, kuigi ta on pikk.

** Hiihnhmide arutlus [[Jonathan Swift]]i raamatus "[[Gulliveri reisid]]" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951)

 

* Ma elan inimeste keskel, kellest öeldakse, et nad on lahked, jumalakartlikud [[kristlased]]. Kuid mulle näivad nad [[julm]]emad kõige julmemaist [[pagan]]aist, [[rumal]]ad kõige rumalamatest [[loom]]adest. Ma ei usu, et see on [[tõde]]. Et elus puudub mõistmine ja [[kaastunne]]. Et ei ole ühtki [[suuremeelsus|suuremeelset]] hinge, kes mõistaks, mida ma olen kannatanud ja miks ma kannatan... ja et mis iganes mu [[patt|patud]], see ei ole õiglane, et ma pean nii palju kannatama. Ma olen [[õnnelik]] ainult siis, kui ma [[uni|magan]]. Kui ma ärkan, algab jälle üks jubedus. Tunnen, nagu oleks mind heidetud tühjale [[saar]]ele, [[vangla|vangina]], süüdimõistetuna, kuid ma ei tea, millise [[süü]] eest.

** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]", tõlkinud [[Valda Raud]]

 

* Lõpuks ometi [[tõde]]. Lebades, [[nägu]] vastu tolmust [[vaip]]a [[kabinet]]is, kus ta oli kunagi mõelnud, et ta õpib [[võit|võidu]] [[saladus]]i, sai Harry lõpuks aru, et talt ei oodatud ellujäämist. Tema ülesanne oli rahulikult [[surm]]a rõõmsasse [[embus|sülelusse]] kõndida.

** [[J. K. Rowling]], "[[Harry Potter ja Surma Vägised]]", tlk, Krista ja Kaisa Kaer, 2007, lk 584

 

* Mõistmine on [[andestus]].

** [[Nikolai Baturin]], "Mu ööde päevik"

 

* [...] [[teadus]]es on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema [[heebrea keel]]es, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti [[kirjanik]]uga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab [[raud]]a taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.

:Coonardoo naeris kaasa, kuigi ta ei saanud aru, mis on selles siis nii naljakat, kui Hugh'le meeldivad Wytaliba hobuste nimed. Mrs. Bessie püüdis talle seletada, et ta oli pannud Wytaliba hobustele Kreeka mütoloogia ja ajaloo jumalate, nümfide ja kangelaste nimed. Coonardoo ei saanud aru. Coonardoo ei saanud aru paljudest asjadest, millest mrs. Bessie rääkis, kuid talle meeldis teha nägu, et taile on kõik selge. Mrs. Bessie'le meeldis teha nägu, et ta usub, et Coonardoo kõigest aru sai. (lk 19)

* [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968

 

==Kirjandus==