Idee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
67. rida:
* Ilma keeleta ei saa funktsioneerida ükski ühiskondlik [[institutsioon]]. Keele kaudu toimub tegelikkuse [[struktureerimine]] ja [[klassifitseerimine]]. Iga keel aga toimib erisuguselt, sest [[sõnavara]] kaudu tunnetatakse tegelikkust üksnes sellele keelele omasel moel. Seetõttu ei tohiks [[õigusloome]]s olla sugugi ükskõik, millises keeles mõtted esialgselt sõnastatud on. Ükski mõte ei ole täpsem kui see keeleüksus, mille kaudu teda väljendatakse.
** [[Els Oksaar]], "Seaduskeele probleeme Saksamaal", [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:15278 Õiguskeel 1/2002], lk 4-8
 
 
* [[Brikolaaž]] tähendab, et märkad asju ja [[võimalus]]i: kuskil on midagi võimalik teha või saadaval, näiteks polügoonteatri puhul koht. Brikolööri [[teadvus]]es on kogu aeg kasutada ulatuslik [[instrumentaarium]], talle teadaolev [[andmebaas]] erinevatest [[materjal]]idest. Kohe ei pruugi juhtuda, kuid kõrva taga on [[teadmine]], mida kuskilt saada.
:Võimaluste arv, mida sellistest [[vahend]]itest saaks [[kombineerimine|kombineerida]], on pea [[lõputus|lõputu]]. Nende hulgast realiseerimisse jõuab tegelikult väike osa. Võimaluste ehk [[prügi]] mõttes kaasas kandmine on kohati lausa koormav. Ideid langeb pidevalt ära, üksikud jõuavad [[tulemus]]eni.
* [[Maksimalism]] on paha omadus. Tahaksin kvantitatiivselt kõik ära kasutada. [[Teatrikunstnik]]ul on alguses [[kutsehaigus]], et liiga palju tahetakse korraga ühte [[kujundus]]se panna, kõiki ideid kohe ära kasutada. Kunagi olen seda ka mina põdenud, nüüd oskan valida.
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
 
==Luule==