Tarbimine: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Proosa==

** Paavst [[Franciscus]] Tallinnas Vabaduse väljakul peetud jutluses 25. septembril 2018.

 

* Oleme ülendanud laia tarbijavaliku meie [[ühiskond]]ade kõrgeimaks [[eesmärk|eesmärgiks]], olgugi et see on otseses vastuolus eesmärgiga säilitada elamiskõlblik [[Maa (planeet)|planeet]]. Globaalne [[konsumerism]] hävitab [[biosfäär]]i.

* Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida keskkond suudaks taluda, ei ole kindlasti [[Rootsi]] keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes viis aastat tagasi [[ÜRO]] tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui [[rootslased|rootslaste]] sissetulek ja tarbimise tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks maailm elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] maade elatustasemele.

** [[Jakob von Uexküll]], "Eesti tee rohelisse tulevikku". Aulaloeng [[Tartu Ülikool]]is 6. septembril 1994. Tõlkinud Ehte Puhang. Tartu: Tartu Ülikool, 1994

 

* Kultuuritarbimine (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud [[piraatlus]] – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt [[porno]]tarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – [[kultuur]] ongi [[tsitaat|tsiteerimine]].

** [[Jaak Kikas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infovaba-infouehiskond/ "Infovaba infoühiskond"] Sirp, 26.01.2012

 

* Piiri taha kippumine on omandanud pea et patoloogilise mõõtme ja kõrvaltoimete kiuste ollakse nõus osalema [[vaktsiin]]ide katsetustes, nõutakse otselende viiruskolletesse. Objektiivses mõttes ei jää tava[[turist]] ju millestki ilma, sest aega veedetakse täpselt samamoodi nagu [[kodumaa]]l: ujutakse või suusatatakse, süüakse ja juuakse, käiakse poes, harvem looduses. Kuid ilmselt on staatust solvav tarbimis[[paast]] nii raske, et [[kobras|kopra]] [[saba]] hakatakse [[kala]]na tõlgendama.

* Ometi võiks tegusa tarbimise kõrvale jääda eluõigus ka [[molutamine|molutamisele]], [[lesimine|lesimisele]], [[lugemine|lugemisele]], [[joonistamine|joonistamisele]], [[ühismeedia]]s ringivahtimisele ja välisõhus [[sõber|sõpradega]] [[mõnulemine|mõnulemisele]], üleüldse mitte nii [[kasulik]] olemisele. Ja teisalt, kui sul on [[töö]], mida armastad ja mis ongi sinu [[identiteet]], siis ei pea tingimata inimest sundkorras [[puhkekodu]]sse panema. [[Puhkus]] ei pea muutuma [[fetiš]]iks, [[puuslik]]uks, mida nürimeelselt austada. Liigne [[nõudlikkus]] tekitab [[stress]]i, komplekse, ei lase kulgeda omasoodu, omatahtsi, leida midagi stambivaba.

** [[Karin Paulus]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/puhkuse-puuslik/ "Puhkuse puuslik"] Sirp, 23.10.2020

 

* Pildi[[maagia]]l on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur [[vastutus]]. Selle väe väärkasutust, n-ö [[must maagia|musta maagiat]] näeb näiteks [[reklaamitööstus]]es, mis on kasutanud seda ületarbiva [[ühiskond|ühiskonna]] loomiseks. Meie ümber käib pidev [[infosõda]] ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti [[vastupanu]]võitlus [[orjus|orjastatud]] teadvuse vabastamiseks.

** [[Edward von Lõngus]], intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks"]. Intervjuu Edward von Lõngusega. Edasi, 22. aprill 2020

 

==Luule==