Väärtused: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
 
==Proosa==
{{toimeta}}
 
* Kuidas võiksime [[Lääs|läänelikke]] väärtusi mõista? Ajalooliselt on läänelikel väärtustel juured [[antiik]]ses kreeka-rooma kultuuris ja [[kristlus|kristlikus]] [[religioon]]is. Olulist rolli nende kujunemisel mängis nt vaimuliku ja ilmaliku [[võim]]u või sfääri eristamine, inspireerides hiljem uusaegset võimude lahususe [[idee]]d (de [[Montesquieu]]), aga ka kristlik [[inimene|inimese]] jumalanäolisuse idee, inspireerides inim[[väärikus]]e ja [[inimõigused|inimõiguste]] ideid.
** [[Johann-Christian Põder]] [https://www.err.ee/1124255/johann-christian-poder-laanelikud-ja-kristlikud-vaartused "Läänelikud ja kristlikud väärtused"] ERR, 15.08.2020
 
 
* Looduskaitse, mis keskendub vaid kaitsealadele, on [[minevik]]. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise [[tulevik]]u nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: [[loodus]] olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on väärtus, hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
** [[Aveliina Helm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ "Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset"] Sirp, 07.08.2020
 
 
* Nõnda jõudsidki [[Euroopa]] helgemad pead pärast kahurite vaikimist järeldusele, et uut moraalset kollapsit saab ära hoida vaid siis, kui riikidevahelised suhted kujundatakse põhimõtteliselt ümber ja inimestele tagatakse reaalelus nende põhiõigused, kohustused ning vabadused. Nii riigil kui ka üksikisikul on huvid. Aga oma huve teoks tehes peavad riigid ja üksikisikud arvestama seda hoiakute ja suhtumiste kogumit, mida nimetatakse [[Demokraatia|demokraatlikuks]] väärtussüsteemiks.
** [[Enn Soosaar]], "Paradoksne vabadus", Postimees, 13. detsember 2008
 
 
* [[Henrik Visnapuu|Visnapuu]] hõbeajastulikkust saab nautida siis, kui sul on sõnavara, ilutaju ja huvi. Ilus [[eesti keel]] oli Visnapuu ajal rohkem tulipunktis, oli hinnalisem väärtus kui tänapäeval.
** [[Loone Ots]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/oodata-on-visnapuu-maaniat/ "Oodata on Visnapuu-maaniat"] Sirp, 10.07.2020
 
 
* Väärtused on väärtused ainult siis ja ainult seeläbi, kui me jääme neile kindlaks ka siis, kui see on raske, ebamugav ja valuski. Siis, kui me oleme valmis nende nimel ise ära andma midagi olulist, panema kaalule oma isikliku heaolu – nii nagu panid selle kaalule Kataloonias hääletama tulnute kaitseks aheliku moodustanud tuletõrjujad või nagu tegi seda kolmapäevases „Suud puhtaks“ saates nõrgemate kaitseks välja astunud Risti koguduse õpetaja [[Annika Laats]].
** [[Tarmo Jüristo]], [https://www.err.ee/635285/tarmo-juristo-vaartuste-tegelik-tuum Väärtuste tegelik tuum]]. ERR, 9. oktoober 2017
 
 
* Ajakiiks on selles mõttes kõige lihtsam liginemismeetod maailmale. Midagi tegema ei pea, lihtsalt jälgima, kuidas [[muutus]]ed toimuvad. Aja [[kaduvus]]es on midagi [[hirm]]utavat ja [[aukartus]]t äratavat. Kummaliselt lihtne fenomen, millega on praktiliselt võimatu midagi tarka peale hakata. Mida aeg edasi, seda vähem tahan selle peale mõelda, sellega tegeleda. Ehkki kõigi mu tööde juures on ajaline komponent mingil kujul olemas; see on mu suurimaks [[Motivatsioon|motiveerijaks]]. Kõik meie ümber ja sees on ajaline, aeg loob ka [[hinnang]]uid ja väärtusi. Aeg annab hinnangu esemetele, ka [[kunstiteos]]tele. [[Aeg]] muudab endised ihaldusobjektid prügiks. Viimane protsess on muutunud järjest kiiremaks, toodetud uute [[kaup]]ade kasutusaeg võib jääda ka väga lühikeseks või puududa sootuks.
* [[Täiskasvanu]]te maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb [[teadmine]] asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline [[hierarhia]]. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad [[tekstuur]]id, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd [[väärtusskaala]] madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks.
:Prügi oli algselt mu jaoks lihtsalt üks materjal, tähendus on sellele aastakümnete jooksul tekkinud. Nüüd olen omamoodi sunnitud selle omaks võtma. On muidugi hea, et ma pole midagi röögatut ette võtnud, kõik on olnud väga ökonoomne. Minu kunstitegemise jalajälg on väga väike, [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogiline]].
:Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud [[objekt]] muutub [[Mitmetähenduslikkus|mitmetähenduslikuks]], ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane [[olemus]], see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud [[kunstiteos]] loodetavalt ka ise uue [[kujund]]i.
* [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
40 982

muudatust