Redaktsioon: 20. detsember 2020, kell 14:41 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 362 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. september 2021, kell 17:36 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 976 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Johannes Aavik.jpg\|pisi\|Johannes Aavik]] '''Johannes Aavik''' (8. detsember (vana kalendri järgi 26. november) 1880, Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973, Stockholm) oli eesti keeleteadlane, kirjanik, tõlkija ja viiuldaja. * ... ilma rikkama, enam arenenud, enam fikseeritud keeleta ei ole ka ükski estetilisem kirjandus ega parem stiil võimalik. Ma ei või keele praegust seisukorda lihtsalt mitte rahuliku meelega pealt vaadata, see revolteerib, see irriteerib mind. ** kirjas Eduard Hubelile, ''cit. via'' K. Mihkla, "Johannes Aaviku elu ja tegevus".Rmt: "Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule". Koost. H. Vihma ja K. Mihkla. Tallinn, Valgus, 1971, (lk 11-70), lk 35 * Me puhastame ta [eesti keele] tarbetumist germanismidest, me opereerime temast mõned partitivismi vähjad välja, me ravitseme ta verevaesust murrete kosutava mahlaga ja mõnede tervete fennismidega. Ühtlasi purustame ta saksiku sõnade korra kitsad ja pedantlikud raamid… (lk 172-173) 14. rida ⟶ 16. rida: * Oma erinev [[keel]] on päämine tunnus, mis ~~rahvused~~ [[rahvus]]ed eraldab yksteisest. Aga keele [[väärtus ]] tõstab ka rahvuse väärtust. Kui keel on väärtuslik, siis on ka rahvus väärtuslikum. See-pärast peaks iga rahvus pyydma oma keelt võimalikult väärtuslikuks arendada. :Milles seisneb keele väärtus? :Esiteks ta peab olema võimalikult rikas, seega võimeline olema peenejooneliselt väljendama rahvuse liikmete mõtteid ja arvamisi paljudel aladel. :Rahvuse keel peab olema ka meeldiv — kaunis ning suursugune, nii et ta meeldib oma rahvuse inimestele ja seega tõstab rahvustunnet ning tahtmist oma rahvust säilitada. * "Eesti kirjakeele uusmoodustused", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/142729 Keel ja Kirjandus], 1970, nr 12 * Igatahes praegune eesti keel niisugusena, kui see esineb kirjanduses ja ajalehtedes nii kodumaal kui paguluses, ei ole hea. Selles on nii palju puudusi, lynki ja halbusigi. Kui eesti rahvas tahab jääda selle puuduliku ja halbusi sisaldava keele juure, siis ei saa eestlasil kui rahvusel olema õnne. Sest halb keel ei vääri head saatust. Seepärast peab iga tõsiselt rahvuslik eestlane olema keeleparandamise poolt. Igatahes seob nende ridade lugeja ja ytleja siin eesti rahva saatust symboolselt eesti keele seisundi ja väärtusega. Need olenevad yksteisest vastastikku.

Johannes Aavik: erinevus redaktsioonide vahel