Kunst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
* Kunstis pole oluline mitte see, et tuleb [[võtmine|võtta]] [[muna|mune]] ja [[rasv]]a, vaid et oleks [[tuli]] ja [[pann]].
** [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets. Loomingu Raamatukogu 31 1999, lk 53
* [[Igavus]], see on igasugusele kunstile kõige kindlam [[surm]].
** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil II]]"
* Iga õige [[teadus]] on kunst. Ja igasugune hea kunst on teadus.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
* Kunstist rääkimine ei ole mitte ainult raske, vaid tundub ka tarbetu. Kunst, nagu öeldakse, kõneleb iseenda eest: luuletus ei pea mitte tähendama, vaid olema; kui te peate küsima, mis asi on [[džäss]], siis ei saa te seda küll iialgi teada.
** [[Clifford Geertz]]. "Kunst kui kultuurisüsteem". Tlk [[Triinu Pakk-Allmann]]. Rmt: "Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast". Varrak 2003, lk 126-158
* Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks. Kunstiga tegelemine, ükskõik kui hästi või halvasti, aitab hingel kasvada, ausõna.
** [[Kurt Vonnegut]], 2005, "Kodumaata mees", Tänapäev 2008, tõlkinud [[Tiina Randus]], lk 42
* Kunstis on küll nii, et tegelikult maksab ainult see, mis sünnib vastu sinu tahtmist, midagi sellist, mida sa ei kavatsenud, kuhu kunst sind viib. See on hoopis uus [[vabadus]].
40. rida ⟶ 45. rida:
** [[Tõnu Õnnepalu]] [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma "Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma"] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)
* Ma põlgan igasugust n-ö radikaalset kunsti, mis seab eesmärgiks ajada mugavustsoonist välja inimesi, kellele [[mugavustsoon]] on niikuinii kättesaamatu, kes pole [[mugavus]]eni jõudnudki. Ja kui tsoonike hetkeks kättesaadav, siis on see tarvilik [[puhkus|puhkamisaeg]]. Miks kiusata! Nõrk, keskpärane värk. Kunst võiks olla ülendavam kui harilik [[koolikiusamine]].
* Keskpära olgu ja lehaku – ta võib kehastada me tuleviku [[väetis]]t. Samas ei peaks keelama öelda, et äkk on äkk ja sitalepik on sitalepik.
** [[Karl Martin Sinijärv]]: [https://kultuur.err.ee/1608257262/intervjuu-karl-martin-sinijarvega-enne-oli-uks-ulgumine-ja-hammaste-kiristamine "Intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Enne oli üks ulgumine ja hammaste kiristamine"] ERR kultuur, 24. juuni 2021
* Aegu tagasi oli arusaam, et kui oled midagi õppinud, siis justkui ei tohiks muud teha. Jaotus on üsna meelevaldne, kunstiõpetuse [[õppekava]]d ju suuresti kattuvad. Kaasaegne lähenemine on kunsti kaudu mingeid [[probleem]]e lahendada või leida [[märksõna|märksõnu]]. Nii on ka endale kasulik, hakkad ära tundma, kas mingi [[vorm]] sobib või, vastupidi, hakkab piirama.
:Küllap [[kast]]id jäävad, ilma päris ei saa – muidu on kõik [[kunstnik]]ud sarnased. Ma olen palju mõelnud, et oleksin võibolla pidanud selgemalt endale [[piir]]id paika panema.
* Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
:Tagantjärele on kõik läinud vaikselt ja märkamatult, pole teadlikku [[Äratundmine|äratundmist]] olnudki. Ega ma väga rahul sellega ole, kuidas asjad läinud on. Ma pole olnud sihikindel ja süstemaatiline, palju on [[kokkusattumus|kokkusattumisi]]. Kui kindlat [[otsus]]t pole, siis satud oma teele vaikselt.
Prügi oli algselt mu jaoks lihtsalt üks materjal, tähendus on sellele aastakümnete jooksul tekkinud. Nüüd olen omamoodi sunnitud selle omaks võtma. On muidugi hea, et ma pole midagi röögatut ette võtnud, kõik on olnud väga ökonoomne. Minu kunstitegemise jalajälg on väga väike, [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogiline]].
:Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud [[objekt]] muutub [[Mitmetähenduslikkus|mitmetähenduslikuks]], ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane [[olemus]], see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud [[kunstiteos]] loodetavalt ka ise uue [[kujund]]i.
* Ega oma ajakunsti sees elades ümbritseva muutumist ei taju. Kui tekiks mingi järsk ajahüpe, siis oleks meile pilt selge, mis on [[Ühiskond|ühiskonnas]] juhtunud.
** Erki Kasemets, intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
==Allikata==
| |||