Nahatäis: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Elu]] - jah, see tähendas ju seda, et tema oli olemas ja Lucy oli olemas, ja peale selle veel nii umbes kahe ja kolme miljoni vahel elanikke [[Norra]]s, nagu öeldakse - ja [[maakera]]l üldse - jah, seda oli ta igatahes teadnud siis, kui ta keskkooli [[lõpueksam]]eid tegi. Võis jääda [[merehaige]]ks mõeldes, kui palju neid on saanud [[tolm]]uks tolmus, ja kui palju neid veel tuleb, et siin vähehaaval märatseda, kuni [[maakera]] elamiskõlbmatuks muutub. Kõik näevad vaeva, et hankida endale seda, mida nad tahavad, ja seda, mida nad vajavad, ja et hoida ennast eemal sellest, mida nad kogunisti vältida tahavad. Elu - see võib tähendada orgaanilist elu või inimese [[eluiga]], nende nahatäite summat, mida see inimene on saanud. Või nende tempude summat, mida ta on hälli ja haua vahel korda saatnud. Kuid [[rahvakeel]]es kasutatakse ju seda sõna ainult teatud [[eufemism]]ina - [[eluvõitlus]]t pidada, see tähendab teistega või iseendaga võitlemist. Elule [[kättemaks|kätte maksta]] - lasta teistel tasuda nende õnnetuste või äparduste eest, mis sind ennast on tabanud. (lk 148-149)

** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003

 

* Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda "Tere, proua," või "Tänan, härra!". Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui nahatäis oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nagu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20-21)