Märter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Albrecht Dürer - Marter der zehntausend Christen (Yorck Project).jpg|pisi|[[Albrecht Dürer]], "Märtrite hukkamine", 1508, [[Viin]], Kunsthistorisches Museum]]
 
==Proosa==
* [[Tõde]] meeldib mulle väga, kuid märtripõli teps mitte.
** [[Voltaire]] kirjas Jean le Rond d'Alembert'ile (8. veebruar 1776)
 
 
* Kui [[mõtlemine]] küllastub [[vihkamine|vihkamisest]], ei ole enam mingeid piiranguid vihatu hävitamiseks. Siinkohal pole abi inim[[mõistus]]est – see ei taga ratsionaalset [[käitumine|käitumist]]. Kui vihkamist ja märterlust ülistav rühmitus või [[rahvas]] saab enda kätte mõjusad [[relv]]ad, siis on kerge tulema [[soov]] neid käiku lasta.
** [[Mari Järvelaid]], [https://www.err.ee/921119/mari-jarvelaid-vihkamise-anatoomia "Vihkamise anatoomia"] ERR, 18.03.2019
 
 
* [Katarina:] Tõepoolest, mida muud, paremat ja suuremat võiksingi soovida, kui ainult korraks [[pimedus|pimedat]] [[öö]]d valgustada. Kes on kunagi suutnud korda saata midagi muud? Kõik märtrid ja [[pühak]]ud pole suutnud rohkem teha kui ainult korraks leegitseda. Ainult [[Jumal]] on igavene [[valgus]] — kes suudaks ennast temaga mõõta!
** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 196
 
 
* [[Dorian Gray]]d ja ta loojat [[Oscar Wilde|Wilde]]'i võib käsitleda kui [[estetism]]i märtreid, [[Gustav Naan|Naani]] hävitas [[dogmaatika]] kurijuur. Lisandus isiklik [[edevus]].
** [[Vaapo Vaher]]. [http://www.looming.ee/index2.php?archive_mode=article&articleid=747 "Gustav Naan – sovetlik Dorian Gray"]. Looming 9/2011
 
 
* Kuidas võid sa kummardada [[porrulauk]]e ja [[sibul]]aid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi [[preester|preestrilt]]. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei [[söömine|söö]] neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on [[kass]]id ja [[ahv]]id? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui [[reliikvia]]d või märtrite roiskunud [[kondid]], kostab tema samavõrd õpetatud vastane.
** [[David Hume]], "Religiooni looduslugu" (1757), XII osa "Kahtlustest ja veendumustest", tlk Märt Väljataga, 2015
 
 
* Muide, [[sõda]] ja okupatsioon paiskasid kiiresti segamini tavaks kujunenud elulaadi. Ükspuha, kas oli [[suvevaheaeg]] või kooliaeg, aga Daniel — see 1940.—1945. aasta omapärane [[kentaur]] —, kes oli oma [[jalgratas|jalgrattaga]] nagu kokku kasvanud, kattis need kuuskümmend kilomeetrit Pariisist kuni külani ühe hooga. Ja kui ta läks isa vaatama, siis kakskümmend kilomeetrit veel lisaks. Kooliõpilase kohta oli tal rohkesti vaba aega: nii talvel kui ka suvel aina oma jalgrattaga teel! Ent neil segastel aegadel oli võib-olla [[lütseum]]iski kõik pea peale pööratud nagu mujalgi. Ja täiesti arusaadav, et Danieli õel, lillemüüjal Dominique'il, aga samuti ka Danielil endal, Dominique'i mehel ja nende väiksekesel oli toiduga raskusi. Ja nii tuligi Danielil käia külas söögikraami toomas. Aga 1944. aastal, kui bošid Danieli dokumentide kontrollimiseks teel kinni pidasid, leidsid nad või ja [[muna]]de alt [[korv]]ist, mis oli seotud jalgratta pakiraamile, kahtlustäratavat materjali: trükivärvi ja täiesti uusi [[tampoon]]e. Martine'i küla naabruses asuva suure [[alev]]i meer — selle alevi lähedal asetsevas [[järv]]es oli hea [[ujumiskoht]], kuhu aga keegi enam suplema ei läinud, sest seal olid hakanud käima bošid koos häbitute naistega — kinnitas asjatult, et ta oli palunud Danieli tuua need asjad alevivalitsuse jooksva [[asjaajamine|asjaajamise]] tarbeks. Daniel saadeti Fresnes'i, ja kui vabastamine poleks tulnud õigel ajal... Kaheksateistkümneaastane Daniel, kes tulvas jõust ja [[elurõõm]]ust, oli mõistetud [[surm]]a. Ei puudunud palju, et temast oleks saanud noor märter, kuid nüüd jäi ta vaid tavaliseks nooreks [[kangelane|kangelaseks]]. (lk 15-16)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
 
 
==Allikata==
21. rida ⟶ 30. rida:
** [[George Bernard Shaw]]
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}