Vapustus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Igal kirjandusel, kui see vanaks jääb, on oma prügihunnik, oma ülestähendused haihtunud hetkedest ja unustatud eludest, mis räägitud nüüdseks kadunud, takerd...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* Igal [[kirjandus]]el, kui see vanaks jääb, on oma [[prügihunnik]], oma ülestähendused haihtunud hetkedest ja unustatud eludest, mis räägitud nüüdseks kadunud, takerduvas ja tasases kõnes. Ent kui andute [[prügi]] lugemise mõnule, te lausa [[üllatus|üllatute]], jah, te saate tõesti vapustuse neist välja kõdunema visatud inimelu jäänustest. (lk 19)
** [[Virginia Woolf]], "Kuidas tuleks lugeda raamatut", tlk [[Malle Talvet]], rmt: Virginia Woolf, "Esseed", tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997
* Esmalt oli Daniel hakanud regulaarselt külastama doktor Foisneli: olla kaheksateistkümneaastaselt [[surmamõistetu|surma mõistetud]] — see mõjub ikkagi vapustavalt [[organism]]ile. Ta käis kaks korda nädalas doktori juures [[süst]]eid saamas ja kohtas alati oma teel metsa-kadunud-Martine'i, kes istus küla serval kivipostil. (lk 36)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
[[Kategooria:Tunded]]
| |||